Kuna riiklik abi puudub, käib suur eksperimenteerimine kõige käepärasega, samuti kaupmeeste maale toodud ja enda välismaareisidel ostetud vahenditega.

Eksperimendid Läänemaal

"Kui pritsisin põlluservad Kesko-Agrost ostetud Anti-Bissaniga üle, oli nädal aega rahu majas. Aga siis tulid vihmad, pesid kõik maha ja sead hakkasid jälle viljas käima," rääkis Läänemaa Martna valla ettevõtja, Kasari jahiseltsi juht Kulno Rehkalt.

Kahtlevalt suhtus sama vahendi peletusefekti Kullamaa valla metsa- ja põllumees Einar Pärnpuu. "Vist kasu loota ei ole," kahetses ta pärast oma esimest katsetust.

Mehed on katseid tehes järginud nii turule tulnud toote kasutusjuhendit kui iseenda tarkust. Kulno Rehkalt pritsis vesilahust otse põlluserva.

Pärnpuu immutas sellega läbi kaltsud. Lõikas plastpudelitel põhjad alt ja tõmbas nartsud nööriga pudelitesse, mille siis sama nööriga okste külge riputas.

Teoreetiliselt peaks pudel vihma takistama ja vedeliku hais, millel tõrjeefekt tugineb, peaks püsima kauem. Esialgu praktika teooriat ei kinnita.

Raplamaa Kehtna valla ettevõtja Kalle Hamburg kasutab peale elektritara oma põldude kaitseks Rapla Jahikala poest ostetud spetsiaalset metssigade peletusvahendit - aerosooli Wildshwein-Stopp. Selle efekt tugineb samuti haisul.

Põlluserva tüvedele-toigastele pihustatav aerosool võtab õhu käes peale kileja kihi ning sellest on ka kasu olnud, ent tänavused äärmiselt tugevad sajud pesevad vahendi siiski ruttu maha. Väga tihti ei saa tõrjet korrata, kuna peleti on kallis.

Peale selle on Hamburg hankinud tänavu koduvalla ettevõtte, OÜ Rodnas kaudu Inglise päritolu peletuskahuri. See tegelikult lindudehirmutamiseks mõeldud kahur paugutab gaasi abil ning on varustatud programmiga, mis muudab paukude arvu ja intervalli.

Haisevad kui inimene

Linnupeleti põmatab ainult valgel ajal. Hamburg lisas riista fotosilmale katte ja väikese lambi, mis jätab mulje päevavalgusest. Nii sai ta paugutaja tegutsema öösel, kui metssead liiguvad. Kuna kasutusaeg on olnud lühike, on see ta sõnul veel katsetamine, kuigi tundub, et sigu paugud hirmutavad.

Seda, et pauk on vähemalt lindudele vastik, kogesid OÜ Rodnase mehed, kui esimest korda kahurit oma töökoja õuel proovisid. Inimesed talusid põmaka ära, kuid jooksuga tormasid kohale kaugemal asuva kanala töötajad, kes käskisid paugutamise ruttu lõpetada, kuna kanad tahtnud seetõttu lausa puuri seintest läbi murda.

"See kahur on täiuslikum kui üks Poola toode, mille paukusid ei saa reguleerida, mistõttu linnud-loomad kohanevad sellega kiiresti," rääkis Rodnase üks omanikke Kaspar Järvala. Lootes, et pauk on vastumeelne ka metssigadele, on selle riista endale seni ostnud neli põllumeest.

Vedelike ulukeid hirmutavas lõhnas on tähtis komponent inimese hais. Anti-Bissani paberites on kirjas, et muude õlide ja lõhnaainete kõrval on kasutatud inimhigi imitatsiooni. Kesko-Agro müügimees Raul Soodla lisas, et nõrgalt on tunda ka odekolonni aroomi.

Anti-Bissani tootja lubab vahendi lausa universaalset mõju. Peale metssigade ja metskitsede peletavat see nugiseid, rebaseid, jäneseid, mutte, hiiri jne.

Eri elukate vastu peaks seda muidugi kasutama eri moodi. Raul Soodla sõnul hakkas üks mees hiljuti isegi katsetama, kas Anti-Bissani hais ka lambakarjas käivaid hunte eemal hoiab.

Wildschwein-Stopp meenutab kõige rohkem vänge lõhnaga inimese peldikut. Poemees Valeri Virkki sõnul on üks ostja kurtnud, et vahend eimõju. Virkki enda katsetused aga näitavad, et peale metssigade peletab hais ka metskitsi.

"Metssiga on kuratlikult hästi kohanev loom," nentis Martna jahimees Kulno Rehkalt. Ta kavatseb küll jätkata katseid, aga ei pea põhimõtteliselt õigeks, et tootjad selliste eksperimentidega peavad tegelema

"Te küsige Riigimetsa Majandamise Keskuse jahimeeste käest, mis mõjusaid võtteid neil välja töötatud on, mida nad põllumeestele soovitavad," ütles Rehkalt.

Kaua võib?

"Ei tea, kas Kalevi kommivabrik oleks nõus, kui temalt iga kümnes kompvek lihtsalt ära võetaks?" arutles Einar Pärnpuu. "Põllumees peaks justkui leppima sellega, et toidab kusagil tonni viljaga hektari kohta metssigu."

Ka Kalle Hamburg ei pea normaal­seks, et kogu ulukitõrje on jäetud tootjate kaela. Esiteks kannab põllumees ulukikahjustuste tõttu nagunii kahju, lisaks tõrjega kaasnev raha- ja tohutu ajakulu.

"Meie jahinduse korraldus ei ole tasakaalus," ütles Hamburg. "Ulukite laskelimiiti määrates tuleb arvestada ka kahjustustega ning kui siis ikka riik otsustab suurte loomakarjade kasuks, tuleb tootjatele kulutused ulukitõrjele kinni maksta."


KOMMENTAAR

Kahju on paratamatu

EGON NIITTEE, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist:

Hea meel on kuulda, et põllumehed katsetavad kahjustuste vältimise nimel uusi meetodeid või vahendeid, ehkki metssead on tõesti väga õppimis- ja kohanemisvõimelised.

Keskkonnaministeeriumis on juba pikemat aega kavandatud jahiulukikahjustuste hindamise ja hüvitamise korra väljatöötamist ja kehtestamist. Loodetavasti on meil 2008. aasta lõpuks välja pakkuda vastav eelnõu.

Üsna tõenäoline lahendus saab olema, et maaomanik ja jahimehed jagavad metssigade tekitatud kahju kahe peale: maaomanik peab nn omavastutuse ulatuses taluma teatud kahju ning seda ületav kahju jääb jahimeeste õlule. Võib-olla katab teatud osa kahjudest ka riik.
Samas peaks korra taotluslik eesmärk olema siiski metssigade asustustiheduse vähendamine.

Metssea kui segatoidulise eluka kõrge asustustihedus avaldab negatiivset mõju ka näiteks maas pesitsevatele lindudele. Praegune uluksõraliste poole kaldu olev jahindus on vastuolus jahinduse looduskaitseliste eesmärkidaga.