• täitis tööülesannet;
• tegi muud tööd tööandja loal;
• tegutses tööandja huvides;
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööandja huvides tegutsemist tuleb vaadelda natuke laiemalt kui üksnes otsene osalemine tööandja majandustegevuses või töölepingus või ametijuhendis kokku lepitud tööülesannete täitmine.

Kui tööandja poolt korraldatud üritustel osalemine on vabatahtlik, pole tegemist tööõnnetusega. Teame aga kõik, et vabatahtlik võib olla ka „vabatahtlik“.

Vabatahtlik on osalemine siis, kui suvepäevade kutsel on kirjas, et kella seitsmest kuni üheksani on vaba tegevus, soovijad saavad mängida võrkpalli, jalgpalli või muul moel kolleegidega toredasti aega veeta. Sellisel juhul ei ole tööandja mingil moel töötajatele ette kirjutanud, kuidas neid kahte tundi veeta tuleb vaid on loonud selleks erinevaid võimalusi. Kui nüüd keegi peaks võrkpalli mängides õnnetul kombel oma jala ära väänama, ei ole tegemist tööõnnetusega, sest töötaja ei tegutsenud õnnetuse hetkel tööandja huvides ja puudus seos töötaja töö ja töökeskkonnaga.

Kui aga suvepäevade kavas on kirjas, et kella seitsmest kuni üheksani toimub osakondade vaheline võrkpallivõistlus, kuhu iga osakond peab oma esinduse välja panema, on tegemist tööandja huvides tegutsemisega. Sel juhul ei osale võistlejad vabatahtlikult, kuigi nad otsustasid ise, et tahavad võistlusest osa võtta. Vabatahtlik pole osalemine sellepärast, et tööandja huvides on, et igast osakonnast keegi võistlusel osaleks. Nii on ka sellel võistlusel juhtunud õnnetus tööõnnetus, sest töötaja tegutses tööandja huvides.

Kui sellises olukorras tekib vaidlus, siis vaidluse lahendamisel ei lähtuta kitsalt ainult sellest, kas kutsel või ajakavas oli kirjas, et tegemist on vabatahtliku osalemisega vaid tuvastatakse sisuliselt, kas osalemine oli vabatahtlik. Ehk et pelgalt sõna vabatahtlik lisamine kuulutusele ei vabasta vastutusest.