„Lisaks katusekahjudele kardab üle poole vastanutest, et äike lööb neile majja, 44% arvavad, et nende kodule või autole võiks kahju tekitada kukkuv puu ning vaid 9% kardab tormiga tekkida võivaid üleujutusi,“ rääkis Prööm. 30% vastanutest tõdes, et on tormikahjustustega ka isiklikult kokku puutunud, kusjuures kõige rohkem oli erinevaid tormi tagajärjel tekkinud kodukahjusid esinenud Lääne-Eesti elanikel.

Seesami kindlustusstatistika näitab samuti, et tormi korral esineb kõige rohkem kahjusid just seoses hoonete katustega. „Suuremate tuulte ja paduvihmadega tulevad katuste õrnad kohad välja. Tugev tuul võib rebida lahti tüki katusest, aga võib teha kahju ka kogu katusele ning põhikonstruktsioonidele. Tormiohus ei ole ainult vanad majad – tugev tuul võib lahti rebida ka uue katuse. Näiteks lahti rebitud plekk-katustest on iga suurema tormiga meedias juttu,“ rääkis Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kui tormiga kaasnevad tugevad vihmahood, võib veekahjustusi saada ka kodu siseviimistlus. Tihti põhjustab veekahjusid näiteks katuseakende juurest sissepressinud vihm. Tugevate tuultega on ka elektrikatkestused üsna tavapärased - tänapäeva elektroonika ja kodumasinad on voolukõikumistele väga tundlikud, mistõttu võib mõni kodumasinatest tormi tagajärjel töötamise lõpetada.

„Et vähendada tormidega kaasnevaid kahjusid ning tagada inimeste ohutus, peaks kindlasti korjama kokku ja tõstma siseruumidesse koduhoovis, rõdudel ja terrassidel olevad lahtised esemed. Erandlikud pole olukorrad, kus kinnitamata batuut lendab mööda aeda ringi või maandub naabri aias auto peal, mis tähendab ka rahalisi kohustusi naabri ees. Batuudid peaksid kindlasti olema ankurdatud maa külge ning praegusel aastaajal ehk juba talvekorteritessegi uut hooaega ootama pandud. Sulgema peaks ka lahtised aknad ja uksed ning võimalusel tuleks sõidukid parkida kaugemale puudest, mis võivad tormituultes murduda,“ juhendab Gilden.