Kui Eestis on kile- ja tetrapakis piima suhe enam-vähem pooleks ja kile osa väheneb järjest, siis Lätis on 2/3 ostetavast joogipiimast kartongis ja vaid kolmandik kilepakis. Ka sinna müüdud Alma piim on tetrapakis. Eestlaste suurem kilepakilembus võib olla tingitud hinnast – poed hoiavad kilepiima hinda võimalikult madalal, kasutades piima ja banaane n-ö ostjate poodi meelitajatena. Näiteks Soomes on selliseks tooteks hoopis õlu, rääkis Solovjov.

Ta lisas, et Alma piima nii suur populaarsus lõunanaabrite juures on ka neile Valios üllatuseks ja mõned aastad tagasi ei oleks nad uskunud, et see saaks juhtuda. „Läti tarbija hindab ikkagi kvaliteeti,” märkis Valio tootearendus- ja turundusjuht Krista Kalbin. „Me oleme tagasisidet saanud, et see piim on väga hea ja puhta maitsega.”

Läti Circle-K tanklates on Alma piim viimased kolm aastat müügil olnud ja kes seal on käinud teavad, kuidas suured külmkapid on seda piima täis. „Eesti majandusele on see hea – piima on vaja eksportida,” ütles Solovjov. „Laeva meierei on iseenesest logistiliselt heas asukohas ka, Riia linn ei ole kaugel.”

Seevastu Eestis ei ole Alma piim turuliider, jäädes napilt alla Farmi kaubamärgile. Küll aga on Valio Eestist varutava toorpiima osas turuliider ja kokkuostetud piimast läheb joogipiimaks 12%. Meil on müügil peamiselt kohalik piim ja Läti-Leedu tootjate toodang pole vähemalt joogipiima osas püsivalt kanda kinnitanud.

Viimase aja muudatuseks on see, et traditsioonilise 2,5-protsendise piima kõrval kasvab täispiima müük, mis moodustab nüüdseks juba 35 protsenti joogipiima turust.

Leedu erineb Eestist ja Lätist selle poolest, et seal moodustab küllaltki suure osa, lausa 22% turust UHT ehk kõrgpastöriseeritud piim, mis säilib ligi aasta aega. Ka Euroopa turul on kõrgpastöriseeritud piim valdav. „Eestis on see pea olematu, eestlane hindab ikkagi värskust,” tõdes Valio Eesti juht.

Eestis toidukaupa hinnatakse Lätis kõrgelt. Ka lihatoodete puhul on näiteks viinerite turuliidriks seal Rakvere viinerid.