Korralikule kirsi- ja murelisaagile tänavu lootust pole
Viljandimaal Pollis hakkab kirsside aeg selleks aastaks ümber saama. Vilets kirsiaasta, selgub aiandusuuringute keskuse luuviljaliste töörühma vanemteaduri Heljo Jänese jutust.
Kevad oli Jänese sõnul petlik. Õitsemise ajal avanes kirsiaias ilus pilt — õisi oli palju. Aga kui teadlane neid lähemalt silmitses, märkas, et emakad puudusid või olid mustaks tõmbunud. Ta sai aru, et õisi on küll palju, aga saaki tuleb vähe.
Talv räsis kirsipuid
“Viimased kaks talve on kirsipuudele nii palju halba teinud, et puid tuleb ridade kaupa maha võtta,” nendib Heljo Jänes, kes on tänavu saanud oma töömaalt vaid üksikuid kirsse noppida. “Külm kahjustas tugevasti õiepungi, maguskirsile on see olnud üks hullemaid aastaid.”
Heljo Jänese sõnul on magus-
kirss ehk murel talve suhtes väga õrn kultuur. Eestis on murel küll viimastel aastatel palju populaarsust kogunud, aga viimased kaks karmi talve on sundinud aiapidajaid seda tihti hapukirsi vastu välja vahetama.
Ploomide olukord on teadlase hinnangul natuke parem, sest ploom on talve suhtes vastupidavam, aga palju sõltub sordist. Näiteks ‘Victorial’ tõotab hea saak tulla, aga ‘Liivi kollase munaploomi’ ja ‘Liisu’ võrad on viljadest lagedad, sest õied said kahjustada.
Kevadine ilm oli üldse muutlik ja lõuna pool läksid viljapuud õide mõne päevaga.
Õunapuude õitsemise algus jäi Jõgeval 1965. aastast algava vaatlusrea keskmisest kuus päeva varasemale ajale.
Põhja-Eestis hoiab meri ära järsu soojenemise ja õitsemine jääb hilisemale ajale. Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer arvab, et põhja pool oli õitsemise ajal ilm soodsam ja seal võib oodata rohkem saaki.
“Varasemate õitsejate õitsemise ajal oli Pollis tuuline ja jahe, mesilased ei lennanud ja nende saak jääb kesiseks,” kirjeldab Toivo Univer olukorda Polli õunaaias, viidates sortidele ‘Tiina’ ja ‘Lembitu’.
“Keskmisel ajal õitsevate sortide õitsemise ajal oli paar ilusat tuulevaikset ja sooja ilma ja nendelt on saaki oodata. Arvata võib, et ‘Talvenaudingul’ ja taliõun ‘Anteil’ tuleb hea saak,” oletab Univer.
Hea saak tõotab teadlase hinnangul tulla ka kohapeal aretatud pirnisordil ‘Pepi’. “See kõige saagikindlam ja puud on ka tänavu rikkalikult täis,” tunnistab Univer, lisades, et mida vanem puu, seda suurem tõenäosus, et pirnid saavad Eesti tingimustes küpseks.
Pabulakorjamine jääb ära
“Ilmastiku mõju oli tunda, ühes meie istanduses tegi öökülm natuke pahandust, kuid teise, mis on viis kilomeetrit eemal, jättis puutumata,” tõdeb ASi Rõngu Aed juhatuse esimees Toomas Rüütmann. “Õunu on, kuid milliseks saak kujuneb, on raske ütelda, kõik sõltub ilmast.”
Seda, kas õunapabulatest ka head õunad küpsevad, näitab aeg. Lisaks põuale ähvardavad viljapuid tõved ja kahjurid.
“Kärntõbi on sel aastal mõnes istanduses aktiivne,” tunnistab Rüütmann. “Viimaste aastate kuivad kevaded ja ilusad kuumad suved on näidanud, et ka puuviljaistandused ei saa hakkama ilma niisutussüsteemideta.”
Toivo Univeri hinnangul on tänavu Pollis pihlakad tagasihoidliku saagiga. See toob kaasa ohu, et õuna- või pihlakakoi kolib söögiisu rahuldama õunapuudele. “Kui pihlakasaak väike, on õunte kahjustus suur,” selgitab teadlane. “Kui pihlakaid on rohkem, kolivad koid pihlakatele ja jätavad õunad rahule.”
Järvamaa põhjaosas asuva Rebase talu peremees Meelis Tiigemäe ütleb, et täiesti tühjaks pole jäänud tema õunapuud ühelgi suvel. “Õunu pole tänavu palju, aga ilma ka ei jää,” nendib ta. “Kui pabulaid liiga palju, tuleb need ära noppida, vahel kaks kolmandikku, et puud vastu peaksid. Tänavu seda vaeva ei ole.”
Nigelaks hindab oma tänavust õuapuude seisu Tartumaal tegutseva Marjamaa talu peremees Tõnu Oks. “Seni olen saanud pritsimata igal aastal piisavalt õunu, aga tänavu on õielõikaja kõvasti tegutsenud,” kirjeldab ta olukorda õuna-
istanduses. “Õiepungi oli kõvasti, aga palju tekkis moondunud õisi ja saak tuleb vilets. Põuaga kukuvad need vähesedki pabulad alla.”
“Seda, miks oli murelil tänavu vähe viljaliha peal, ei jõudnud uuridagi, sest linnud pistsid need kiiresti nahka,” räägib Oks.
Võidujooks lindudega
Sel teisipäeval korjas Meelis Tiigemäe kärmelt oma mureleid. Puu oli küll marjadest punane, kuigi pasknäärid olid eelmise õhtuga võrreldes üle poole saagist nahka pistnud.
“Pasknäärid on tänavu väga hakkamist täis, nendel käib töö nagu konveieril,” ütleb Tiigemäe. “Nad on suutelised ära sööma päeva jooksul mitme ämbri jagu kirsse ja tikuvad punaste õunte kallale ka.”
Kui varem himustasid ka Polli aedades puuvilju ja marju põhiliselt hallrästad ja pasknäärid, siis nüüd ründavad puid haki- ja vareseparved.
“Aastaid puudus vajadus tõrjevahendite järele, sest linnud saabusid hiljem, kui kirsisaak juba koristatud, aga sellel suvel on kogu aeg kohutav must parv pea kohal,” kirjeldab Heljo Jänes lindude röövretki. “Vahel on tunne, et tulevad endale kallale.”
Ta tunnistab, et vareste vastu ei aita lehvikud, linnupeletuspallid, lindid ega papist taldrikud puude küljes.
“Madalamaid puid on kõige parem kaitsta võrguga,” soovitab Toivo Univer. “Olen Ungaris ja Slovakkias näinud, et murelipuude ümber on metallist karkassid ja selle peal võrk, mis ripub maani.”
