Korstnapühkija annab nõu: mida küttesüsteemi puhastus kaasa toob ning kuidas puudest rohkem sooja kätte saada
Heaperemehelik suhtumine aitab vältida tuleõnnetusi ning hoiduda ahiküttel majade ühest tüütust vajadusest: lüüa külmaga uksed-aknad valla, sest pliit ei tõmba ja ajab sisse sinist suitsu.
Tuleohutus eelkõige!
Korrast ära või hooldamata küttekolded ja liigkütmine võivad põhjustada raskeid tuleõnnetusi. Kõiki kütteseadmeid tuleb regulaarselt puhastada ja hooldada ning teada, kuidas neid õigesti kütta ning hooldada.
Kütte- ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta! Küttesüsteemist alguse saanud tulekahjud on enamlevinud tulekahjud aastate lõikes.
Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast. Ilmtingimata tuleb hooldada kogu küttesüsteemi ja pühkida kõiki selle osasid.
Kamina, ahju ja katla ukseesine põrandakattematerjal peab olema tulekindel ning läheduses ei tohi olla kergesti süttivaid esemeid (ajalehed, kaltsud jms).
Kevadel puhastamine annab eelised
Otstarbekas on küttesüsteem puhastada vahetult pärast küttehooaja lõppu, mis annab kasutajale päris mitu eelist. Kevadel on hõlpsam leida korstnapühkijat kui sügisel, mil korstnapühkijatel on pikad järjekorrad.
Kasutaja saab ka piisavalt aega küttesüsteemi remondiks või välja vahetamiseks.
Ära küta üle!
Pärast pikka suve tuleb hakata ahju uuesti töörežiimiga harjutama. Sellepärast peab esimest korda kütma vaid poole normiga. Ahi ei peagi kohe soojaks minema, vaid saavutab oma tipptemperatuuri alles paari tunni pärast.
Klassikalise ahju rusikareegel on üks ahjutäis halge korraga. Vaid siis, kui väga külmaks läheb, võib kütta kaks korda päevas. Liigkütmine on hoonete süttimise levinumaks põhjuseks!
Taga põlemiseks piisav hapniku juurdevool
Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud! Tahm tekib kütuse mittetäielikul põlemisel.
Ahi pole prügikast
Plastmasside ja olmejäätmete põletamine maksab hiljem kätte umbes lõõride näol.
Tahm on majanduslikult kahjulik ja tuleohtlik! Paarimillimeetrine tahmakiht hoiab sama hästi sooja kui tolline laud, kütmisel jääb ahi selle võrra külmemaks. Liigne tahm ja pigi võivad lõõrides iseenesest süttida.
Küta tõhusalt
Tark oleks tuua nädala puudevaru ahju kõrvale nn lõppkuivatusse.
Õhukuiv puit annab 80% rohkem sooja kui märg või metsakuiv puit. Kütmisel on oluline, et kõik halud süttiksid korraga ning põleksid ka korraga lõpuni. Mida tõhusam ja täielikum on põlemine, seda rohkem saab kütja sooja. Et vältida vingugaasi sattumist tuppa, tuleb enne kütmise lõpetamist vaadata, kas sinised leegid on süte pealt kadunud, alles siis võib siibri sulgeda.
Suitsuandur peab olema igas majapidamises (suuremates soovitavalt isegi mitu). See peab olema töökorras ja paigaldatud vastavalt juhistele.
Regulaarne kontroll ja puhastamine
Tuleohutuse seisukohalt tuleks korstnat pühkida vähemalt korra aastas. Puhastamata süsteemides suureneb kütuse kulu kuni 40%.
