Kuidas hinnata oma puitmaja tervist?

 (1)
Kuidas hinnata oma puitmaja tervist?
PuitmajaFoto: erakogu

Puithoone on iseäranis tundlik niiskuse suhtes, sestap on mõistlik see aeg-ajalt hindava pilguga üle vaadata.

Kui soovite oma puitmajale pikka iga, tuleks selle seisukord vähemalt kord aastas ära hinnata. Eesmärgiks tuleks seada pisivigade kaardistamine, hooldustööde planeerimine ning ohtude ennetamine.

Võtke üks paks kaustik ja kirjutusvahend, sest kõik oma tähelepanekud on tark kirja panna.

Üles märkige ainult hetkeseis, ärge kiirustage leitud viga või ohtu kohe kõrvaldama, sest võib-olla on ees ootamas palju olulisemaid puudusi, milleni te muidu ei jõuagi.

Tegevused olukorra muutmiseks jätke kõige lõppu.

Hoone kontrolli alustage väljast

Käige tiir ümber kontrollitava hoone ja vaadake alljärgnevaid asjaolusid.

- Määrake ilmakaared ning hoone paiknemine nende suhtes.

- Vaadake, kuhu valgub maja ümber olev pinnavesi: kas maja poole või majast eemale. Need, kes elavad teede läheduses, vaadaku, kuhu valgub sõidu- ja/või kõnniteel leiduv vesi. Sõiduteede kõrval paiknevates hoonetes on vaja kirja panna ka vee kogunemiskohad teedel. Selle olukorra kirjapanemiseks võite teha väikese joonise, kuid see pole hädavajalik.

- Vaadelge, kuidas paikneb hoone ümbruses olev haljastus (puud, põõsad, ronitaimed jne) ning kus puutuvad need kokku hooneosadega. Seda saab kontrollida nii hooneosadel leiduvate jälgede järgi kui ka fikseerida otsesed kokkupuutekohad. Jälgige, kuhu satuvad puude-põõsaste lehed ja murdunud oksaraod. Suuremate puude juures pange tähele juurestiku levimise suundasid.

Seotud lood:

- Vaadake üle hoone katus. Kui hoone on kõrge, siis minge natuke kaugemale. Kui tegu on lame- või väikese kaldega katusega, ronige kontrollimiseks katusele.

Viilkatustel (kahekaldelised katused) tuleks vaadata, kas harjajoon on sirge; kas harja- ning viilulauad, -plekk või kivid on ilusti paigas. Samuti, kas korstende ja läbiviikude ümbruse tihendused on kindlalt kinni. Kas korstnakivid on paigas ning kas vuukides on pragusid.

Plaatidest katuste ja kivikatuste puhul vaadake, kas plaadid/kivid pole kohalt nihkunud; kas pealtpoolt vaadates on plaatides pragusid või muid avasid. Eriti hoolikalt tuleks vaadelda neelukohtasid ning katuse–seina ühenduskohtasid.

Lamekatuste puhul kontrollige vee äravooluks oleva kalde olemasolu katusel. Samuti loikude tekkimise piirkondi ning katusest läbi tulevate korstende, läbiviikude ja parapeti ümbruse tihendusi.

Kontrollida tuleks katusekatte terviklikkust ning kinnitust, pragusid ja lõhesid katusekattes.

- Sadevee äravoolusüsteemi toimimise juures vaadake, kas rennid on kenasti kaldu äravoolukohtade suunas. Samuti, kas rennid on terved ja prahist puhtad ning ühendused vastupidavad. Jälgige, kas katuselt tulev vesi satub renni ning kas rennidest tulev vesi valgub torudesse.

Seejärel kontrollige, kas torud on terved ning lõpevad maapinna lähedal. Samuti peaksid torud olema seinast eemal ning kinnitused korras ja kindlalt paigas. Uurige, kuhu valgub torudest tulev vesi ning ega see seinale pritsi.

- Vaadake, kus puutub pinnas kokku vundamendiga ning ehk isegi seina alaosaga ning kui suur osa jääb pinnase vastu. Vundamendil, mis on seinast eemale ulatuv, on vajalik veelaud või -plekk. Kindlasti on soovitatav jälgida ka veelaua või -pleki kallet, mis peaks olema majast eemale suunatud.

- Kui vundamendis on tuulutus­avad, tuleks kõik läbi käia ning kontrollida, kas avad on puhtad ning kas õhk nendes liigub. Selleks võib lihtsalt käe niiskeks teha ning pannes see ava juurde, on õhu liikumine kohe tunda. Kui tuulutusavad on seguga kinni pandud, tasub nende kohad ikkagi üles märkida.

- Koos vundamendiga tasub vaadelda ka treppe. Esmalt ühenduskohta trepi ning hoone vahel, seejärel astmete kaldeid ning plaadivuukide ja lauavahede korrasolekut ning puhtust.

- Vaadake üle seinakattematerjal. Krohvi puhul tuleks otsida pragusid ning lahtiseid osasid. Laudise juures on tähtis laudade ühtlus ning kindlasti laudisejoon – kas see on kogu hoone ulatuses sirge või on kusagil kõrgemaid või madalamaid kohti.

- Avade ümbruses on oluline piirdelaudis ja üleval veenina ning aknal all veeplekk või laud. Samuti nagu vundamendi veelaual on ka siin vajalik kontrollida kallet, see peaks olema kaldu seinast eemale.

- Eraldi tuleks vaadelda igasuguseid väljaehitisi ning juurdeehitisi: kas ühendus põhihoonega on kogu piirde ulatuses tihe.

Nüüd tagasi hoonesse

Kõigepealt esik. Seal on mõistlik üle vaadata välisuks: kas see sulgub tihedalt ning kas lävepakk on vastu ukse alumist äärt. Siis kindlasti põrandakattematerjal ning selle korrashoid, sest esikus on jalgadega sisse toodav vee kogus suur.

Kui esikus on põrandal kate, võiks kindlasti piiluda ka selle alla ning kõndida esiku põrand läbi. Uurige, kas kusagil on puitpõrand vajunud või õõtsub ning kas kivipõrandal on tekkinud pragusid või lohkusid.

Esiku seintel ning laes võiks otsida hallitust ning niiskusekahjustusi (laigud, vöödid seintel, värvierinevused). Samuti sõltuvalt seinakattematerjalist selle korrasolekut – praod krohvis ning lahti tulnud või mädanenud laudis.

Esikust võiks minna keldrisse, vannituppa, kööki ja tubadesse, kuid sellest juba järgmises “Ehituse ja remondi” väljaandes.

Lugejatelt ootan siinkohal häid soovitusi, täiendusi ning rahvatarkusi meiliaadressil kalle.pilt@emu.ee.