Kuidas lapsi internetis varitsevate ohtude eest kaitsta?
Kes meist poleks lapsepõlves vaadanud igatsevalt naabriaias kasvava õunapuu poole ning mõelnud, mis oleks, kui ma niimoodi salamisi, vaikselt, ööpimeduse varjus läheks ja nopiks sealt paar õuna?
Keelatud vili on magus ja ahvatlev. Kui seda paralleeli tuua tänapäeva laste maailma, siis nemad elavad suurema osa oma ajast internetis – mängivad, suhtlevad, otsivad infot - ning nende jaoks on kõik see, mida nad internetis ei tohi vaadata, mille vanemad või õpetajad on neile ära keelanud, eriti ahvatlev. Ja kohe vägisi tahaks sinna „keelatud aeda ronida“. Kuidas seda ära hoida?
Rohkem võimalusi, rohkem ohte
2010. aastal viidi läbi üle-Euroopaline uuring, mille andmetel kasutab vähemalt iganädalaselt internetti 93% 9-16aastastest lastest (60% kasutab internetti iga päev või peaaegu iga päev). See on väga suur suhtarv.
87% lastest kasutab arvutit kodus, 63% koolis. Ja mida aeg edasi, seda varasemas eas hakkavad lapsed internetti kasutama, juurde tuleb ka kasutuskohti ja -võimalusi - nutitelefonid, tahvelarvutid jne.
Üldiselt kasutatakse arvutit kasulikel eesmärkidel – tehakse koolitöid, mängitakse, vaadatakse videoid, suheldakse suhtluskeskkondades, blogitakse… Ent kõige selle kasuliku käigus kogevad lapsed internetis sageli ka ebameeldivat ja ohtlikku, nagu kokkupuuted seal luusivate seksuaalkurjategijate või lapsi ära kasutavate kelmidega, küberkiusamine, pornograafia, isikuandmete väärkasutamine, vihkamine, vägivald, enesetappe ja muud ohtlikku õhutavad veebilehed ning mõistagi kõikvõimalikud arvutiviirused. Laste sellesarnaste ebameeldivate kogemuste vähendamiseks on mitmeid võimalusi.
Räägi lapsega ohtudest!
Ei ole tõhusamat meetodit ebameeldivuste ärahoidmiseks kui lapsega rääkimine. Jah, me võime osta oma arvuti kaitseks kõikvõimalikke keelavaid ja blokeerivaid tarkvarasid. Kuid kui laps ikkagi tahab talle keelatud lehekülgi näha või tõmmata oma arvutisse viirust sisaldava mängu, siis ilma teadmiseta, et selline tegevus võib teda ohustada, leiab ta võimaluse neid asju teha niikuinii.
Siinkohal ei tahaks kuidagi halvustada tarkvaratootjate panust, kuid näiteks vanemakontrolli tarkvarast arvutis üksi ei piisa selleks, et hoida oma laps ebameeldivustest eemal.
Tulles tagasi eespoolnimetatud uuringu andmete juurde, võib väita, et lapsevanemad ise pole sageli teadlikud sellest, mida nende lapsed internetis kogevad. Lapsed ei räägi ja nemad ei küsi. Seetõttu arvavad lapsevanemad sageli vääralt, et nende lastega midagi hirmsat internetis ei juhtu. Kui ei tea, pole probleemi! Ent oma laste huvides tasub siiski huvi tunda, millega lapsed internetis tegelevad.
Enimlevinud ohud internetis
- Küberkiusamine – lapsed saavad võrgukeskkonnas vastikuid ja solvavaid sõnumeid.
- Pornograafia – lapsed näevad ja kogevad netis seksuaalse alatooniga pilte ja sõnumeid, mille tõttu tunnevad nad end häiritult.
- Kohtumine uute inimestega, kelle eesmärk on last ära kasutada.
- Kokkupuude potentsiaalselt kahjuliku veebisisuga nagu vihkamine, vägivald, enesevigastamine, narkootikumid, enesetapp jne.
- Isikuandmete väärkasutamine – salasõna, personaalse informatsiooni kuritarvitamine.
- Kõikvõimalikud viirused, mis võivad kaasneda piraatmängude ja muude failide allalaadimisel.
Seitse soovitust
Internetiportaal www.targaltinternetis.ee annab lapsevanematele seitse soovitust lapse kaitsmiseks internetis peituvate ohtude eest.
- Võta isiklik vastutus kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.
- Hari iseennast. Ürita ennast hoida kursis arengutega interneti kasutamises:
a) õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida sinu lapski kasutab (jututoad, msn jne.)
b) õpi tundma oma lapse ja tema sõprade interneti kasutamisharjumusi (kontrolli ka logifaile, et näha, kus Sinu laps on käinud),
c) tuvasta need netilehed, mida Sa sooviksid et Su laps külastab,
d) tuvasta need netilehed, millest laps peaks hoiduma,
e) tee endale selgeks kuhu pöörduda tõsisemate probleemide puhul.
- Räägi oma lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.
- Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi, näiteks elutuppa. Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust.
- Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi nende reeglite mõlemapoolset täitmist.
- Julgusta last alati tulema sinu juurde, kui midagi arvutiga või internetis juhtub.
- Pea meeles, et arvuti ei asenda lapsevanemat!
