Kvaliteetne põrandalaud tähendab paigaldaja jaoks seda, et materjal on täpses mõõdus, lauad ei ole kõveraks tõmbunud ning nende pinnal on võimalikult vähe näha pahteldamisjälgi.

Kui laudu on kõvasti pahteldatud, siis on tootja partiisse sokutanud kehvemat, näiteks oksarohket või pragudega materjali. Tootjale tähendab see madalamat omahinda, tellijale aga suuremat materjalikulu, sest paljusid laudu paigaldamise ajal siiski kasutada ei saa.

Võimaluse korral võtke ostma minnes kaasa mõni asjatundja. Et lauamaterjali kvaliteedis kindel olla, harutage enne lauapartii vastuvõtmist vähemalt mõni pakk lahti, et selle headuses veenduda.

Oluline on niiskussisaldus

Põrandalaudade juures on üks tähtsamaid kvaliteedinäitajaid nende niiskussisaldus. Niiskussisaldus võib ostu- ja paigaldushetkel oluliselt erineda, sest nende vahele jääb teinekord hulk aega.

Kvaliteetse materjali niiskussisaldus peaks jääma 6–8% ümber. Kui osta lauad usaldusväärselt tarnijalt, tagab viimane ka puidu normidele vastava niiskussisalduse.

Ostuhetkest märksa olulisem on aga see, et lauad oleksid paigalduskohale jõudes kuivad. Tihtipeale jääb kuiv lauamaterjal transporti oodates lageda kätte ja üksainus vihmahoog võib selle märjaks teha ning kvaliteedi sedaviisi alla viia.

Samuti ärge jätke kuiva lauamaterjali välisõhu kätte, näiteks ilma uste ja akendeta majakarpi oma aega ootama. Kõige parem on lauad kiiresti paigaldamiskohta või siis sellele lähedase kliimaga paika ümbritseva õhuga kohanema viia.

Praod laudpõrandais

Kõige enam torkab laudpõrandate juures silma puidu kokkutõmbumisest tingitud pragude tekkimine laudade vahele. Termotöödeldud puidu puhul esineb seda märksa vähem kui tavalise puitmaterjali korral, sest termotöödeldud puidul on õhuniiskusest tingitud mõõtmete muutused kaks kord väiksemad kui õhkkuivadel laudadel.

Õhuniiskuse vaheldumise tõttu pole pragude tekkimisest muidugi pääsu, kuid nende märgatavust on võimalik vähendada. Näiteks kitsaste laudade puhul on lauavahesid rohkem ja kahanemine jaguneb nende vahel vähem märgatavalt.

Pragusid aitavad peita ka 45-kraadise nurga all freesitud lauaservad. Nii tekib laua mõlemasse äärde umbes 2 millimeetri laiune kattev serv, mille alla jääb tekkiv pragu peitu.

Kas paksem laud on parem?

Eestis on kõige levinumad 28 mil­li­meetri paksused põrandalauad. Männi või kuuse puhul ongi see kõige mõistlikum. Kuuselaud on ühtlaselt hele, muutudes aja jooksul pisut kollakamaks. Männilaudu jagatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust).

Okaspuitu liigitatakse kvaliteediklassidesse A1, A2, A3, A4, B, C ja D, kus A tähistab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Põrandalaudade jaoks sobivad kvaliteediklassid A3, A4 ja B.

Tugevama struktuuriga lehtpuulaudade (tamm, saar, kask) puhul piisab täiesti 15–20-millimeetrisest paksusest, sest lehtpuu tugevusvaru on selle juures täiesti piisav. Samuti on lehtpuu okaspuust märksa kulumiskindlam.

Põrandalaudu valmistatakse tänapäeval ka kolmekihilisena. Kaks alumist kihti on siis vineerist või okaspuulamellidest ning pealmine
2–5 mm paksusest väärispuidu spoonist. Need lauad on juba ostes enamjaolt kaetud õli või lakiga.

Võrreldes kihiliste laudadega, on massiivpuidust laudadest põrand märksa kallim – nii materjali kui ka paigalduskulude poolest. Kulutatud raha korvab aga mingil määral see, et edaspidi on massiivpuit-laudadest põrandat lihtsam hooldada.