KULUKAS MUUTUS | Soome turistide ööbimiste arv Eestis vähenes, Lätis aga suurenes järsult
Teadagi miks leiavad soomlased üha rohkem tee Lätti. Meie alkoholihinnad on nende jaoks liiga kõrged ja Läti pakub siin leevendust.
Kahjuks kaasneb sellega ka asjaolu, et Soome turistid ööbivad Eestis senisest vähem. Paljud läbivad Eesti ühe jutiga ja jäävad pidama Lätis, veetes seal oma aega, jättes majutusasutustesse raha ning võttes lahkudes kaasa suured kogused alkoholi.
Lätis ööbimiste kasv 15 %
Selle aasta kaheksa kuu statistika näitab, et alates aprillist on oluliselt kasvanud Soome turistide ööbimised Lätis. Kuigi ööbimiste arv on seal tunduvalt väiksem kui Eestis, on tänavu nende lisandumine olnud märkimisväärne — esimese kaheksa kuuga veetsid Soome turistid Läti majutusettevõtetes 157 700 ööd, mis on 15 % ehk 20 850 võrra rohkem kui 2016. aastal samal perioodil.
Eestis ööbimiste langus 3 %
Tänavu kaheksa kuuga ööbis Eesti majutusettevõtetes 645 901 Soome turisti, kes veetsid seal 1,19 miljonit ööd. Soome turistide arv vähenes 2016. aasta sama perioodiga võrreldes 2 %, nende veedetud ööde arv 3 %.
Kui aasta alguses nende ööbimiste arv suurenes, siis alates maikuust on turism Soomest vähenenud. Mais ja juunis vähenes nende ööbimiste arv 3 %, juulis 9 % ja augustis 8 %.
Arvuliselt kõige rohkem vähenes nende ööbimiste arv Tallinnas (-34 405). Samas 2016. aastal ka kasvas nende arv kõige rohkem just Tallinnas ja 2017. aasta langus on olnud mõnevõrra väiksem kui mullune kasv.
Arvuliselt on soomlaste vähenemine kogu Eestis selline: võrreldes mullu sama perioodiga on 2017. aasta esimese kaheksa kuuga majutatud Soome turistide arv vähenenud 15 964 inimese võrra.
Soomlaste veedetud ööde arv vähenes 3 %, mis teeb kokku 42 083 ööd.
Saamata jäänud tulu
Milline on meie kaotus rahas mõõdetuna? Kui võtta aluseks Eesti majutusasutustes peatumise öö keskmine hind, siis jäime soomlaste ööbimiste vähenemise tõttu ilma 1,5 miljonist eurost.
See on aga keskmise hinna järgi mõõdetud. Soome turistid on agarad spaade külastajad ja sealsete tubade hinnad on kõrgemad. Peale selle kaasneb iga turisti ja iga tema ööbimisega ka kohapealsete teenuste kasutamine. Spaades kõikvõimalikud taastus- ja ravipaketid, hotellides einestamine, meelelahutusasutuste külastamine jne. Ja muidugi alkoholi kaasa ostmine.
Soomlaste vähenemise tõttu saamata jäänud kogutulu on keeruline selgeks teha, aga võttes taas aluseks keskmised näitajad, siis üldise ettekujutuse saab.
Soome statistikaameti hinnangul kulutavad soomlased Eestis maal olles keskmiselt 210 eurot.
Seega võib öelda, et laias laastus tähendab Eesti jaoks tänavu kaheksa kuuga ligi 16 000 kadunud soomlast 3,36 miljonit saamata jäänud eurot.
Kogu Eesti peale pole see teab mis suur summa, aga aasta lõpuks koguneb saamata jäänud tuluks ilmselt vähemalt 5 miljonit eurot ning pole ühtegi märki, mis näitaks, et see tendents järgmisel aastal väheneks. Pigem ikka vastupidi, sest alkoholiaktsiis peaks veelgi suurenema.
Soomlased teevad palju ühepäevareise, mille käigus jäetakse Eestisse vähem raha. Ööbimistega reisil on nende kulutused oluliselt suuremad. Seega on soomlaste ööbimiste arvu 3-protsendiline vähenemine tänavu kaheksa kuuga meie majandusele eriti halb uudis.
Mõjutasid ka majutushinnad
Peale alkoholihindade tõusu on tõenäoliselt üheks Soome turistide nõudluse languse põhjuseks ka majutushindade kallinemine Tallinnas, kuna majutusettevõtetes ööbimine on osaliselt asendatav kas ühepäevareisidega või muudes ööbimiskohtades (näiteks kodumajutus) ööbimisega.
Alates veebruarist on Statistikaameti arvutatav ööpäeva keskmine maksumus Tallinna majutusettevõtetes kümnendiku võrra kõrgem kui eelmise aasta samadel kuudel, kusjuures juulis oli see isegi 17% mullusest kõrgem.
Pärnus on Soome turistide ööbimiste arv 2017. aastal vähenenud 4%, kuid sealgi eelnes sellele 2016. aasta tugev kasv (tänavune langus on eelmise aasta kasvust poole väiksem).
Kogu Pärnu maakonna peale vähenes Soome turistide ööbimiste arv 13 000 võrra. Sellega on Pärnumaa Tallinna järel suurim kaotaja.
Ka Lääne maakonnas oli soomlaste ööbimiste vähenemine üsna suur — 4900. Haapsalu ja Pärnu on Soome puhkajate seas tuntud spaakuurortid. Seega said tõenäoliselt põhjanaabrite külastuste vähenemist tunda just spaad.
Kõige selle negatiivse juures on aga positiivne see, et soomlased ööbisid mullusest olulisel määral rohkem Tartus. Ööbimiste arv kerkis seal 30% ehk 13 529 võrra.
Tartus on turistidel varasemast rohkem põhjust ööbida — külastatakse näiteks Eesti Rahva Muuseumi või Ahhaa Keskust ning Tartusse on lisandunud ka mitu uut hotelli.
Välisturistide ööbimised kogu Eestis
Kõigist riikidest pärit turistide ööbimiste arv on tänavu aga suurenenud.
Esimese kaheksa kuu kokkuvõttes moodustasid ööbimised puhkusereisidel 70%, tööreisidel 19% ja muudel reisidel 11% kõigist välisturistide veedetud öödest. Arvuliselt kõige rohkem lisandus ööbimisi puhkusereisidel.
Välisturistide ööbimisi puhkusereisidel oli 2,02 miljonit. Võrreldes 2016. aasta esimese kaheksa kuuga kasvas nende arv 46 306 võrra ehk 2%.
Välisturistide ööbimisi tööreisidel oli 566 126. Võrreldes 2016. aasta esimese kaheksa kuuga kasvas nende arv 22 668 võrra ehk 4%.
Välisturistide ööbimisi muudel reisidel oli 317 612. Mullusega võrreldes oli kasv 30 531 võrra ehk 11%.
Allikas: Statistikaamet, EAS
