Maasikakasvatajate liidu juht: arvan, et kahtlased maasikad olid pärit piiri tagant

 (143)
Maasikad hallitavad. Maasikamüüja Liilia Kilk
Kust on pärit turul pakutavad maasikad?Foto: Argo Ingver

Tänane Maaleht kirjutas, kuidas Sepakõrtsi talu maasikatest leiti laborianalüüsi käigus kahte küllaltki ohtlikku ainet, mis liigituvad närvimürgi hulka.

„Olen enam kui kindel, et see ei olnud ta enda maasikas,” kommenteeris olukorda Eesti Maasikakasvatajate liidu juht Elke Lillemets. „Ei tea, kas ta müüs teadlikult või teadmatult oma leti pealt piiritagust maasikat. Ma ei saa seda väita, aga kipun arvama, kuna selles loos arvas ka professor Püssa, et see on piiri tagant toodud.”

Sepakõrtsi talu on Maasikakasvatajate liidu liige ning osalenud varasemalt ka maasikafestivalidel. Seal on tehtud maitsmisi ning tema toodet on Lellemetsa sõnul kiidetud. Samas on maasikad selle talu jaoks suhteliselt kõrvalprodukt, kuna peamiselt tegeletakse siiski kartulikasvatusega.

Lillemets ütles, et kui selgub, et Sepakõrtsi talu pritsis oma maasikaid keelatud taimekaitsevahendiga, siis ei saa nad seda talu liidu liikmena hoida.

Enamus liidu liikmeid on keskkonnasõbralikud, mis tähendab seda, et neid kontrollitakse. „Kontrollimine on liidu poolt väga tervitatav, kontrollige rohkem!” ütles liidu juht lisades, et Sepakõrtsi juhtum on kindlasti erand.

Tema sõnul kasutavad kohalikud maasikakasvatajad kemikaale suhteliselt vähe. Kasutatakse selliseid väetisi, kus mikro- ja makroelemendid on tasakaalus ja kloori sisaldavaid väetisi, nagu Poolas tavaks, ei kasutata.

Seotud lood:

„Eestis on maad rohkem ja saab teha viljavaheldust. Suurematel on maasikad sama koha peal kaks ja väiksematel kuni neli aastat, siis võetakse taimed üles ja põllul lastakse aasta-kaks puhata, enne kui sinna jälle maasikad istutatakse,” selgitas ta. „Lõuna pool maad lihtsalt ei ole ja nad peavadki väetama, et mari üldse maasika moodi välja näeks.”

Elke Lillemetsa sõnul pritsitakse maasikataimi enamasti varakevadel, kui õiepungi veel ei ole. Pritsitakse kahjurite vastu. „Varakevadel pritsitud taimede maasikaid on laborisse viidud ja sealt ei ole neid kemikaale leitud,” lisas ta. Teist pritsimist üldjuhul ei tehta. Esiteks pole vajadust ja teiseks hoidutakse liigsest pritsimisest, et putukatõrje kemikaalid ei jõuaks maasikatesse.

„Selle loo valguses on plaan hakata liidu liikmeid regulaarselt kontrollimas käima, siiani me seda teinud ei ole,” ütles maasikakasvatajate liidu juht. „Maitsest on tegelikult tunda. Kõik suuremad maasikakasvatajad plaanivad ju edasi toimetada ja tahavad kliente hoida, seetõttu peab mari olema hea maitsega ja kvaliteetne. Suuremad on oma toimetused läbi mõelnud ja nemad selliseid trikke ei tee.”

Lillemets kinnitas veel, et tal on raske uskuda, et Sepakõrtsi talu pritsis oma maasikaid keelatud taimekaitsevahendiga. „Tema kogused on suhteliselt tagasihoidlikud võrreldes teiste maasikakasvatajatega. Ma ei näe põhjust, miks hakata nii tegema.”

Sepakõrtsi talu perenaine käis täna Maalehe toimetuses ja kinnitas, et ta ei ole oma maasikapõlde mitte millegagi pritsinud. Kuidas keelatud ained marjadesse jõudsid, ei osanud ta öelda. Veterinaar- ja toiduamet ning põllumajandusamet on asunud asja uurima.