Masu ajal võib ka turule talveriideid ostma minna
Kui Tallinna Keskturu rõivapakkujatele midagi ette heita, siis mõningast üheplaanilisust.
On küll palju lette ja putkasid, kuid kaubad neis enamasti sarnased. Pakutakse kampsuneid, džempreid, jopesid ja paksemat sorti pükse, aga näiteks korralikke klassikalisi pikki mantleid, veste ning kontorikingi vähe.
Selleks et mitte külmetada ning grippi jääda, on esimene reegel – võta 100 grammi konjakit. Ja teine – jalad olgu soojad.
“Keskea rõõmud” ja villasussid
Jalad saab turult soojaks küll. Talvesaapaid pakutakse päris palju.
Arvestades enamiku naiste kommet kanda talvel pikki pükse, on suurem jagu neist madala kontsa ja säärega. Enamasti kõikidel soe vooder sees ja hinnad 250–500 krooni kandis. Viru Keskuses hakkavad kingade hinnad tuhandest kroonist ja saabaste poole ei julge vaadatagi.
Poolsaapaid on näha vähe, kõrgete säärtega veel vähem. (Sääred ju külmetavad ka!) Kesiseks jääb villaste sokkide valik, see-eest pakutakse palju ja eri kõrgusega ning seest karvaseid või villavoodriga pehmeid, mõnusaid ja sooje toasusse.
Kuna kontorikingi turul müügil pole, võiks ju tuhvlitega pehmelt mööda asutusekoridore lohistada.
Hea, et turumüüjad on avastanud karupüksid. Peenvillaste pikkade karupükste eest tuleb välja käia kõigest 90 krooni. Paksude sukkpükste eest küsitakse 40–45 krooni, palju rohkem ei maksa ka keskea rõõmudeks kutsutud pika säärega villased aluspüksid.
Need hiinlased ikka oskavad!
Džemprite ja kampsunite pakkumist vaadates ei saa imetlemata jätta hiinlasi. Kuigi seal maal nii külma talve pole kui meil, oskavad nad teha meie kliima jaoks just õigeid asju: kudumeid, mis pole mantli alla panemiseks liiga paksud ning on oma toon toonis värvikombinatsioonidega kenad.
Põhjamaiseid kampsuneid vaadates tundub ajuti, et meie regioonis mõeldakse vaid suusatajatele.
Džemprite-kampsunite valik ongi kõige laiem ning igaüks, kes turu peal tunni-poolteist raisata raatsib, peaks endale sobiva sooja ürbi selga leidma.
Kes tahab sooja jopet, võib samuti seda otsima minna pigem turule kui kaubanduskeskusse. Lühemate paksude jopede ning poolmantlite hinnad jäävad kohati alla 1000 krooni, mantlite omad algavad 1300st. Seemisnahksed üleriided maksavad keskmiselt 1800–2800 krooni.
Hea on ka peakatete valik. Kui mullu oli kaubandusest ja turult üsna raske leida piisavalt laia mütsi, siis sel aastal pakutakse ka selliseid barette, mis soengut väga lömmi ei vajuta. Laias värvivalikus.
Sama kehtib nahkkinnaste kohta, mida on valgetest mustadeni, enamik toone vahepeal ka. Paari eest tuleb välja käia 125 krooni.
Kui vaja, saab mantli, mütsi ja kinnaste juurde ka sobiva salli. Kui veel midagi soovida, et talvepilt täielik oleks, siis vast mõnd klassikalist ruudulist suurrätti.
Eesti naine on võimeline niiti ja nõela kasutama
Tegelikult võib turult riideid osta küll. Mis sest, kui mõni õmblus kiiresti hargnema või mõni nööp esimesel kasutamisel eest ära kukkuma kipub. Selleks on niit ja nõel ning Eesti naised pole veel nii euroopastunud, et neid väikesi asju ise korda teha ei suudaks.
Masu ajal on tähtis hind, mis turul odavam kui butiikides. Eriti praegu, kui juba tükk aega pole kuulda olnud osturallidest ega hulludest päevadest – sügisesed allahindlused on läbi ja jõulu omad pole veel alanud.
