Mehed kasutavad rohkem järelmaksu võimalust, naised krediitkaarti

43% Eesti elanikest on olemas laen ja 57%-l laenud puuduvad, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringus.

Laenu võtmise osakaal on suurem 30-49 aastaste vanuserühmas ja kõrgema sissetuleku korral. Kõige vähem on laenu võtnud 65-aastased ja vanemad.

Laenu võtmist mõjutab oluliselt ka pere sissetulek. Vähem laenavad need, kelle sissetulek on kuni 400 ja 401-700 eurot kuus.

Kodulaenu on võtnud 19% inimestest. Krediitkaarti on kasutanud laenamiseks 12% vastanuist. 10% elanikest on autoliising või mootorsõiduki liising. Väikelaenu, õppelaenu või järelmaksu on võtnud vähesed inimesed.

Kui võrrelda meeste ja naiste laenude võtmist, siis 68% meestest kasutavad järelmaksu, 59%-l on autoliising ning 55%-l kodu- või eluasemelaen. Naised kasutavad meestest oluliselt rohkem krediitkaarti - 60% naistest on sel moel laenanud. 57% on õppelaen ning 53% väikelaen.

Laenu võtmine on pooltele laenu võtnud elanikest nende endi hinnagul täiesti jõukohane ning ligi kolmandikule jõukohane.

Laenu võtnud elanikud on rohkem mõelnud võimalikele ettetulevatele raskustele kui laenu mittevõtnud.

Need, kes ei laena, nimetavad peamise põhjusena seda, et nad põhimõtteliselt ei laena. Teisele kohale jääb põhjus, et saadakse laenuta hakkama.

Põhimõtteliselt ei laena eelkõige 65aastased ja vanemad ning need, kel sissetulek kuni 400 eurot kuus. Laenamise vajadus ehk need, kes saavad laenurahata hakkama, on suures osas 16-29 aastased noored ning need, kelle sissetulek üle 1100 euro kuus.

Kõige rohkem elab põhimõttelisi mittelaenajaid maal ja väiksemates linnades.

Finantskohustuste makseraskuste korral loodavad inimesed kõige enam pereliikmetele ja sugulastele ning säästudele ja olemasolevale varale.

Küsitluse valimiks oli 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Statistikaameti alusel on selliseid elanikke Eestis 1.01.2012 seisuga 1 119 000