Mida teevad poed üle aja läinud kaubaga?
Libedaks läinud sardellide ja vorstide pesemine on vana trikk. Uus tase on see, kui neist samadest realiseerimisaja ületanud vorstidest tehakse lihatööstuses "värsked" tooted.
Kas need jutud on linnalegend või möödunud aja igand?
Euroopa Liidus ollakse hädas hoopis vastupidise murega: ligi pool täiesti kasutuskõlblikust toidukaubast visatakse lihtsalt ära. Kokku 89 miljonit tonni aastas ehk 179 kg ühe elaniku kohta, mis kasvab 40% aastaks 2020, kui probleemi lahendama ei hakata. Selles on oma osa majapidamistel (42%), tootmisettevõtetel (39%), jaemüüjatel (5%) ja toitlustusasutustel (14%).
Kuidas on Eestis lood toidu äraviskamisega?
Rimil on kaupluste jaoks välja töötatud väga kindlate reeglitega tellimissüsteem, selgitab Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats. "Tänu sellele on viimastel aastatel mahakantud toidu kogus meie kauplustes vähenenud."
Seaduse kohaselt võib "parim enne" kuupäeva ületanud toidukaupa annetada või müüa. "Kõlblik kuni" toodete realiseerimine pärast nende tähtaja möödumist on keelatud, sest toode võib muutuda inimese tervisele ohtlikuks.
Bats tõdeb, et osad jaeketid müüvad "parim enne" tähtaja möödumisel neid tooteid soodushinnaga. Rimi müüb soodushinnaga tooteid, mille tähtaeg on lähenemas, mitte ei hakka neid alla hindama pärast tähtaja lõppu.
Kui tooteid siiski jääb kätte ning neid enam müüa ei saa, siis järgmine samm ongi "parim enne" toodete annetamine, ütleb Bats. Heategevusorganisatsioonid, näiteks Toidupank viivad annetatud toidu abivajajateni.
Ka Prisma teeb väga tihedat koostööd Toidupangaga, kuhu lähevad "parim enne" märgistusega tooted ehk need kaubad, mida võib tarbida ka pärast pakendil märgitud kuupäeva. Näiteks jahud, pudruhelbed, mahlad, makaronid, müslid, leiva- ja saiatooted ning mitmed muud kaubad.
Toidupangale ja loomaparkidele
"Arvestades, et Eestis on üle 200 000 puudust kannatava inimese ja üle 60 000 puudust kannatava lapse, peame õiglasemaks anda "parim enne" märgistusega tooted Toidupangale, kui lihtsalt prügikasti visata, " täpsustab Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas. Ka Soome Prismades tehakse koostööd erinevate heategevusasutustega, kellele annetatakse kauplustes ülejäävaid toiduaineid.
Selveri peamiseks koostööpartneriks on Shalomi Abikeskus, mille kaudu jõuab toiduabi paljulapseliste ja kasuperedeni, tänavalasteni ja kodututeni. Lisaks saadavad osad Selverid toidu otse loomade varjupaikadele ja loomaparkidele. "Säilivustähtaja ületanud liha saame anda vaid Alaveski loomapargile, neil on loomsete jäätmete käitlemise litsents, " märgib Selveri avalike suhete juht Annika Vilu.
Toiduseadusest lähtuvalt tuleb "kõlblik kuni" kuupäeva möödudes tooted hävitada, välistades nende edasimüümise või tarbimisse sattumise võimalus. Kaubandusketid hindavad sellised tooted tavaliselt viimasel päeval kuni 50% alla. Viimastel aastatel ostetakse see kraam kiiresti ära. Kusjuures allahinnatud kauba ostmine pole tingitud sugugi vaid rahalisest kitsikusest, vaid võib olla seotud ka rohelise ilmavaatega.
"Omal moel annad sinagi panuse kokkuhoiule, kui valid poes viimase säilivusajaga märgitud jogurti, kui plaanid selle nagunii samal päeval ära süüa, " koputab Katrin Bats Rimist tarbijate südamele. "Vastasel juhul on oht, et toode jõuab prügisse. "
Säilivusaja ületanud kiirestiriknev kaup läheb hävitamisele.
"Meie ise toidu hävitamisega ei tegele, " tunnistab Annika Vilu Selverist. Kauplustes sorteeritakse eraldi loomsed jäätmed, muud toidujäätmed ja olmeprügi. Loomsed jäätmed registreeritakse kilokaupa ning antakse allkirja alusel üle prügivedajale. Eraldi kast on ka teistele toidujäätmetele. Toidu hävitamine on jäätmekäitleja ülesandeks.
