Muidu hea Honda Jazz
Sest kohe tuleb öelda, et Jazzil on 1,3 liitrine bensiinimootor ning ka CVT kast. See kooslus on üsna paras, kui sa pole harjunud, et „vajutad ja läheb“. Läheb küll, aga selleks tuleb tõesti vajutada. Kõvasti vajutamist talub Jazz vägagi hästi, möödasõidul käitub ka üllatavalt kenasti.
Mootoreid, muide, ongi Jazzil vaid üksainus: 1,3-liitrine ja 75kW bensiin keskmise kütusekuluga viis liitrit 100 km kohta. Muidugi oleks tootja selle kõrval võinud välja pakkuda väikese krapsaka diiselmootori, aga praegu on, nagu on.
Linnas manööverdamise puhul on Jazz mõnusalt tundlik ja ruumi osas vähenõudlik. Maanteel, just kiirematel lõikudel, tekkis pisuke ebakindlus.
Nüüd puhaste plusside juurde. Ruumi on nelja meetri pikkuses Jazzis lahedalt ehk nagu ütleb üks netikommentaator: oma suuruse kohta ruumikas. Tegin mitmesaja kilomeetrise tiiru ning ei pannud tähele, et auto mu ümber mind kuidagi ahistanuks. Suured, piilarid ning peaaegu märkamatud tekitavad avara ruumi mulje.
Tagumisele istmele mahutati end kenasti, arvestades auto klassi isegi väga kenasti. Suure reisikoti sai ka pikiti pakiruumi asetada. Pakiruumi pikkus ka sellega ammendus, küll saab tagaistmetega askeldades ruumi mitmel moel juurde luua (istme püstiseks kergitada ning nii esi- ja tagaistmete vahele korraliku pakiruumi tekitada).
Varustatud on Jazz kenasti. Nõnda on tal komme juhtimine sohvrilt mõnel hetkel kui mitte üle võtta, siis vähemalt sellesse otsustavalt sekkuda. Näiteks andis ta vägagi õigeaegselt märku, kui auto kiirus eessõitjaga võrreldes tundus ohtlikult suur. Juhi abilisi on aga veel. Veidi üllatavgi oli Jazzi võime lähi- ja kaugtulede vahetamisega ise hakkama saada.
Nüüd natuke narr tõdemus, aga Jazzi sisemised ja sisulised omadused varjutasid minu jaoks tema välimuse. Samas, kui rooli tagant välja tulla ning tiir ümber auto teha, näeb keskmiselt kena sõiduriista.
Auto varustusest sõltuv hinnavahemik jääb 13 990 ja 18 390 vahele.
