Millise lisandiga viht valida?

Ühe viha on Ilme teinud kasest ja pärnaokstest. Pärnale omistatakse podagrat leevendavat mõju, ent selle viha leotisesse on hea istuda ka neil, keda vaevavad päraku veenikomud. Pärna soovitab ta koguda õitsemise ajal, siis saab saunaline ka n-ö lõhnateraapia osaliseks.

Lepaoksad paneb Ilme kasevihta selleks, et leevenduksid pea- ja luuvalud.

Tammeviht on saunalistele vana tuttav. Ilme ütleb, et sellega viheldes saavad inimeses voogavad energiad taas tasakaalu, mille tulemusena paraneb tuju ja ööuni. “Tamm aitab ülekaalu ja kõrge vererõhu korral,” teab naine.

Pihlakavihaga laval olles saab eemale vihtuda kõik halva. Kohevust lisab Ilme sellele vihale paju- ja kaseokstega.

Sarapuuoksad tasub kaseokstele seltsiks sättida, kui tahetakse vaimujõudu virgutada või nahahaigusi peletada. Ilme ütleb, et sarapuu koos põdrakanepiga on energeetiliselt väga tugeva toimega. Selle saunaviha tõmmis istevannina mõjub aga leevendavalt eesnäärme probleemide korral.

Kadakaviht ergutab naha vereringet, hingamisteedele mõjub hästi selle lõhn. “Pärast kadakat võiks end harilikust pujust tehtud vihaga üle silitada,” teab Ilme, kuidas nahka rahustada. Harilik puju on tuntud haavade ja roosi tohterdajana.

“Tegelikult võiks pärast vihtlemist ükskõik millise vihaga end õrnalt masseerida,” soovitab vihameister.

Vahtra laiad lehed langevad lõbusa lärtsatusega vastu nahka. “Selle puu viht vähendab närvipinget. Selleks aga koguge oksi enne jaani ja kell 7–10,” märgib Ilme. Ilme sõnul pole mitmed taimed jaanipäevaks veel piisavalt sirgunud, et neid vihtadesse köita. Nii võtabki ta osa kasevihtadest juulis uuesti lahti ning seob siis nende sekka raviomadustega taimi.

“Paljud teevad vea, kui jätavad kokkuseotud vihad nöörile pikaks ajaks rippuma. Nõnda taime vägi ja võim hingab lihtsalt ära,” väidab Ilme. “Need saunavihad, mida plaanite kasutada talvel, pange kihiti pappkastidesse, igale paber vahele. Nii jäävad kõik lõhnad ja omadused alles.”

Tervise- ja iluprotseduurid saunas

Teel sauna soovitab Ilme takjapõõsa juurest läbi minna. “Takja lai leht käib saunalise tagumiku alla,” õpetab naine. “See ravib nahapõletikud ja võtab ära valu.”

Ilma meeta Ilme saunas ei käi. “Mesi teeb naha pehmeks ja ilusaks. Võite ka ise saunamett segada. Hästi kuivaks kuivatatud ravimtaimed jahvatage kohviveskis peeneks ning lisage see puru meele. Eriti hästi mõjub meega kummel, mis teeb naha pehmeks ja siidiseks.”

Kes soovib, võib teha ka ravimtaimekompsukesi. Selleks pakkige marli või õhukese puuvillase kanga sisse ravimtaimi. Näiteks liigesevaluga inimesed võiksid sinna panna varemerohtu, mis mõjub valuvaigistavalt. Saunas saab kotikest kasutada nagu teepakki. Jätke ravikompsuke kuuma vette 10 minutiks ligunema, pärast seda hoidke selles valutavat liigest.

Taimetõmmist võib kasutada ka keha loputamiseks ning kompsukest masseeriva nuustikuna.

Kui teil on enne sauna aega, võite sobivatest taimedest keeta kange ekstrakti. Seda saate lisada loputusveele või sooja veega täidetud suurde puutünni. Nahale ja juustele mõjuvad sellised vannid pärast pesemist ülihästi. Ilme paneb loputusvette naistepuna, põdrakanepit, männi- ja kuusekasvusid. Jaanilaupäevasesse saunavanni lisage kanget teed kummelist, pärnaõitest ja kaselehtedest, siis saab peo ajaks ilusa naha. “Läbi naha jõuab kõik see hea organismi, kui seda pärast puhta veega maha ei loputata,” ütleb Ilme.

Kui ihu on puhtaks pestud ja vihaga läbi nüpeldatud, paneb Ilme ette pakkuda saunalistele jahutatud taimeteed, et inimene ka sisemiselt puhastuks. Pärast sauna peole minnes aga võiksid vallalised oma rinnaesist ehtida leeskputkega. Naise sõnul viib see taim üksiku südame kokku teise samasugusega.