Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht Anne Pärgma lausus, et vanemapalk on samamoodi sissetulek nagu tavaline palk. “See ei ole takistuseks, kindlasti mitte. On pankasid, kus see nii on. Meil ei ole,” ütles ta.

Pärgma sõnul vaatab pank seda, kui palju on laenutaotlejal kohustusi, milline on sissetulek ja kas need on proportsioonis väljaminekutega.

Samuti vaadatakse laenutaotleja rahaasjade ja töötasu suuruse pikemat ajalugu – kus on inimene töötanud, milline on töökohtade ja palga järjepidevus. “Peaks olema arusaadav, kas inimese sissetulek on jätkusuutlik,” ütles Pärgma.

Tulevik toob muutuse

“Inimene võiks arvestada, et see on kõige väiksem summa, mida ta vähemalt keskpikas perspektiivis intressina tagasi maksab,” lausus SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. “Kui praegu tundub, et see summa teeb haiget, siis paremaks kindlasti ei lähe. Pigem intressid tõusevad, mitte vastupidi.”
Seega pikka laenu võttes peaksid laenajad arvestama, et tulevikus saavad tagasimaksed olema praegusest suuremad.

Nestori sõnul kerkib EURIBOR ilmselt siiski aeglaselt. “Sel aastal positiivset EURIBORi veel ei näe ja edaspidi saavad intressimuutused olema aeglased. Julgemad lootused positiivset EURIBORi näha on 2019. aasta lõpu poole. Kui Euroopa Keskpank hästi rahulikult rahapoliitikad karmimaks keerab, siis üldiselt jääb EURIBOR lähiaastatel soodsaks.”