Võtmesõnad hea vormi säilitamiseks on kogused ja toiduenergia õige jagamine.

Üle poole (55-60%) päevasest toiduenergiast peaks tulema süsivesikutest. Siia kuuluvad näiteks leib, kartul, täisterapudrud, täisteramakaronid, tume riis, puuviljad ja marjad. Süsivesikute alla kuulub ka suhkrust saadav energia, seega ei pea endale keelama ka maiustusi ja karastusjooke, kuid oluline on nendega piiri pidada. Saadud energiakogus tuleb ka ära kulutada.

Valgud võiksid toiduenergiast moodustada 10-15%, loomsetest valkudest liha, kala ja muna. Taimsetest valkudest võiks menüüs olla läätsed, kikerherned, uba, mais, hernes ja sojauba. Oluline toidugrupp on ka piim ja piimatooted, mis on tervislik, valgurikas ja kõrge bioväärtusega toiduainete grupp. Ka piimatoodete suhtes kehtib mõõdukuse printsiip, kuna piimatooted on rasvarikkad. Päevane kogus võiks jääda maksimaalselt 2-3 klaasi piima, jogurti või keefiri juurde. Kogus sõltub sellest, kui palju on menüüs teisi piimatooteid.

Toidurasvad võiksid moodustada 25-30% toiduenergiast. Toidurasvu eristame nende välise pehmuse järgi – küllastunud rasvad on tahked, küllastumata rasvhapped on aga voolavamad. Rasv, mis sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (näiteks taimeõlid) on vedel. Lisaks saab polüküllastumata rasvhappeid kalast, mereandidest, pähklitest ja seemnetest. Kuigi rasvhapped on vajalikud, annavad nad kaks korda rohkem energiat kui valgud või süsivesikud. Pidevad suured doosid kahjustavad tervist nagu iga teinegi äärmuslikkus.

„Tasakaalustatud menüü tähendab seda, et ei ole keelatud toiduaineid, süüa tuleb erinevaid toite ning kõik on kinni kogustes. Ülekaal tekib siis, kui tarbitakse rohkem kaloreid, kui ära kulutatakse. Seega ei ole halbu ja häid toiduaineid, on vaid halvad toitumisharjumused ning füüsilise treeningu puudumine. Vähekalorilistel kiirdieetidel võivad olla lühiajalised tulemused, kuid pikemas perspektiivis teevad need organismile ainult kahju, kuna enamasti piiratakse üksikuid toidugruppe ja organism jäetakse olulistest toitainetest ilma. Lihtsam on igapäevaselt jälgida, mida ja kui palju suhu pistetakse, siis ei pea muretsema, kui vahel omale karastusjooke või šokolaadi lubada,“ rääkis toitumisekspert Mai Maser.