Esiteks välimus.

See on võluvalt voolujooneline, lausa nooljas. Hea maitsega kujundus algab jõuliselt ilusa iluvõrega ninaosast, haarab endasse kapotikaane ja katusel oleva haihamba ning lõpeb väikeste, pigem kelmikate kumerustega sabaosas. Kõige kaugem on tulemus mõistest „igav“, sest iga uus vaatamine võimaldab avastada üllatavaid tahke ja leidlikke lahendusi. Huvitava mustriga valuveljed lisavad tervikpilti viimase aktsendi.

Istu või niisama!

Auto välisilme tekitab lootusi vahvaks sisekujunduseks ning lootustes pettuda ei tule. Esiteks on salong ruumikas, teiseks mugav ning kolmandaks maitsekalt kujundatud. Jah, võib küll vaielda, kas puutetundliku ekraani kujundusjoon on ülejäänud väljapeetusega kooskõlas, aga üks võimalikke vastuseid ütleb ka, et siiski on.

Kindlasti sattusin ma üle hulga aja taas autosse, mille puhul ei pea hea tuju tarvis ilmtingimata kiiresti edasi liikuma. Camry pole sellest seeriast, kus tunned, nagu istuksid kontoritooliga kontorilaua taga ning su ees oleks riigihankega ostetud arvuti. Ei, sa saad ennast täpselt paika sättida, seljatoe omaenda seljakumeruse sarnaseks timmida, küünarnuki pehmele käetoele (laeka kaanele) asetada ning siis pilgu aknast välja suunata, et sõidu ajal näha silme ette kuvatavat lubatud ning ka tegelikku sõidukiirust.

Helisüsteem võimaldab salongi luua meeldiva kontserdisaali, trumm tümpsuks või põriseks otsekui siinsamas. Tutvustus ütleb selle kohta, et „JBL-i esmaklassiline helisüsteem, 9 kõlarit“.

Istuks parem taha!

Juhul, kui roolimine pole su lemmiktegevus, on mõttekas nautida hoopis tagumise istme võimalusi. Oleneb muidugi varustusest, aga põhimõtteliselt saab istme keskele tõmmata puldi, mille abil sättida istmeid ja kliimat, vahetada raadiojaama ja valida laulu – kui telefon on juba autoga ühendatud. Camry nn tehnoloogilisust tõestab kasvõi see, et kui juht tagumise käigu lülitab, laskub tagaakna kardin ise alla. Ning muidugi tõuseb hiljem ka üles.

Ruumi on taga nii palju kui vaja ja hulk veel lisaks, ka pakiruum avaneb kasutaja ees üllatavalt suurena. Avamise tehnoloogia on see-eest pigem tavaline – nupule vajutamine kergitab küll kaane, aga kinni tuleb see sõitjal endal tõmmata – mingit vaeva see muidugi ei valmista.

Kus võimeid proovida?

Edasi liigub kogu see disain ja mugavus väga korralikult. 2,5-liitrine hübriidmootor lubab autot usinasti takka sundida. Kuigi proovisõidupäevadel kehtis veel piirkiirus 110 km/h, ei piisanud sellest ligilähedaseltki, et saada aimu tegelikust suutlikkusest. Tehnilised andmed ütlevad, et kiirendus nullist sajani on 8,3 sekundit.

Sealjuures võimaldas mootori hübriidsus hakkama saada mõistliku kütusekuluga, mis kukkus keskmisena 5,6 liitrile bensiinile 100 km kohta. Seda on vaid mõnisada milliliitrit rohkem kui tootja lubab. Muidugi sõltub palju ka sellest, millise sõidurežiimi – ökonoomse, sportliku või normaalse – nupu käigukangi kõrvalt valid.

Ka kurvilisel teel suudab auto hästi hoida juhi seatud joont. Üllatavalt kenasti tundis rohkem küll siledate maanteede jaoks sätitud masin end ka aukudeta metsavaheteel. Mingeid konarusi või künkaid pole aga suhteliselt madalal istuva Camryga mõtet siiski proovima minna.

Toyota Camry