PROOVISÕIT | Jõuline ja sale Proceed
Nüüd tekkis uus elamus, samuti jõuline. Eelkõige küll seepärast, et prooviauto, 204-hobujõuline T-GDI koos seitsmekäigulise topeltsiduriga käigukasti ning varustustasemega GT TX polnud mingi argine sõiduauto, vaid jõuliselt urisev maanteemurdja.
Ilma mootori suutlikkust teadmata andsin prooviks gaasi – olen loomult pigem ettevaatlik ja autode puhulgi eelistan hinnata nende välimust, ruumikust, kasutusmugavust ja kütusekulu. Nüüd hakkasid mõtted uitama muid radu. No et kui annaks õige gaasi ja prooviks…
Andsingi gaasi ja vastuseks kostis päris harjumatu heli. Vajutasin nupule Sport ning heli sai veel värve ja toone juurde. Nii andsingi minna, nagu ma poleks mitte 55-aastane pereisa, vaid poisike, kes tahab koduküla rahvale kinnitada, et ta on juba meheks sirgunud.
Muidugi ei proovinud ma 7,5 sekundiga nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni jõuda, nagu tehnilised andmed lubavad, küll aga otsisin välja kurvilise asfalttee ja leidsin, et kiirus on selle auto puhul pigem voorus. Julgus andis enne alla kui 135 mm kliirensiga auto kindel ja otsustav käitumine.
Pere oli ka peal, aga muidugi pole see päris seda tüüpi pereauto, millega sõidetakse lillekimp ja tordikarp tagumisel aknal. See on sportliku pere auto, kelle liikmed piiluvad pakiruumi asemel kapoti alla.
Mis aga tõesti pakiruumi puutub, siis tegi ta end nupule vajutamise järel ise lahti. Mahtus sinna ka. Eriti meeldis mulle katte alla jäävate panipaikade süsteem – olen tüdinud lahtise kraami otsimisest pakiruumi istmepoolsetest servadest.
Istmed ise olid auto loomusele kohaselt sportlikud. Ilmselt võtavad nad vastu ka laiemate selgadega tegelasi, aga tunne oli istudes niisugune, et sportlik auto eeldab ka sportliku loomuga ja seetõttu sihvaka rühiga juhti.
Veel soosib Proceed mugavusi armastavat juhti – kõiksugu klahve oli mitme rea jagu, nende seas paistsid silma istmesoojendused ees ja taga, roolisoojendus, esimese ja tagumise akna soojendus, sõidureast välja kaldumise süsteemi väljalülitus, start-stop süsteemi nupp jms.
Loomulikult töötasid juhi heaks kõiksugu abimehed alates tahavaatekaamerast, eessõitjaga kokkupõrke ennetamise süsteemist kuni käskluseni: „Käed roolile!“. Töövalmis oli kindlasti ka uste automaatne avanemine kokkupõrkel.
Mõnusalt mugav (eks hind muidugi otsusta) on lahendus, et kui mootori (nupust muidugi) välja lülitad ja ukse lahti teed, nihkub iste tahapoole, raadio jääb vakka ning KIA logoga valgustatakse paika, kuhu oma vasaku jala esimeseks sammuks asetad.
Iste on ka muidu hästi reguleeritav, oma lemmik-sõiduasendi puhul saavutasin isegi kõrguse, et soeng vastu lage hakkas käima. Laekatte sai avada, seejärel ka katuseluugi.
Tuled näitavad LEDile kohaselt, kojamehed olid ka lörtsisajus tasemel ning muusikat sai sättida iga kuulaja täpsusega.
Keskmine kütusekulu langeb ametliku info põhjal maanteel alla 6 liitri bensiini 100 km kohta, keskmisena tõuseb veidi üle. Kui aga sõiduvaimustusega kaasa minna, pole ka 7 ja pisut rohkem liitrit sajale mingi ime.
Aga ilu? Loomulikult vaataja silmades, Proceedi puhul aga veelgi rohkem autos endas. Tõesti sale ja sihvakas – kui pigem horisontaalse eseme kohta nii võib väita. Samas sportlik, oma loomusele vihjav, 18-tolliste velgedega. Kellel 28 480 eurot, palume lahkesti ligi astuda. Aga on ka 5000 eurot odavamaid variante.
