Kaks autot ühes

Minekut ja samal ajal ka väljapeetust on autos küllaga. Kusagil pole näha kiusatust trendikana ees joosta, mingit suunda näidata, seninägematu vidinaga üllatada. On rahu, tasakaal, samas küllaldane tehniline varustatus. Ning küllaga sõidurõõmu.

On ikka mõnus sõita küll, kui ulatud tavaliiklusest kõrgemale, oled turvaliselt üle-platsi mees, sest näed vaevata, mida teised liiklejad kavatsevad teha, aga ka seda, mida nad ehk poleks pidanud tegema. Ning mis ehk kõige olulisem: näed ja tunnetad oma sõidukit – vaatamata selle üsna aukartust äratavatele mõõtmetele.

Muidugi lisandub auto nn topelthinnale (laiatarbekaubaga võrreldes isegi kolmekordsele…) sisuliselt kahekordne kütusekulu, aga kes auto eest tasuda jaksab, sellele ei tee muret ka kütusekulu.

Suhteliselt võttes polegi see nii suur midagi, 9 liitrit diislit sajale kilomeetrile, seda talvisel ajal. Ning kui pikalt maanteel olla, võid ka 8 liitriga hakkama saada.

Teine lugu on muidugi siis, kui 2,8 liitrit mootorit korralikult tööle panna, lumes hullata või mõne künka otsa ronida. Ronib ta küll ägedalt ning on kliirensi mõttes piisavalt kõrge, et esi- või tagaosa teravama künka nn kaldenurga taha kinni ei jääks.

Hea teetundja

Siinkohal peaks järgnema hümn auto maastikuvõimekusele, aga Land Cruiserit kusagile järsakuäärele kõõluma ma ei sättinud ja sooserva uputada ei proovinud. Ronimise ja välja ronimise teemal peate uskuma müüjaid, tootjaid ning auto 2/3 sajandi pikkust väärikat ajalugu.

Mis aga väiksematesse küngastesse ehk teekühmudesse puutub, siis need ununevad sõites sootuks. Oli ikka kõrge kukkumine küll, kui taas oma igapäeva-autosse istusin. Umbes 30 meetri järel tulin varem mugavana tundunud erasõidukist välja ja vaatasin igaks juhuks, kas rehvid on ikka terved. Olid küll.

Land Cruiser on ka üllatavalt hea manööverdada. Kui tuleb tahtmine ots ringi pöörata ja hoopis teises suunas jätkata, pole vaja lähimat parkimisplatsi otsida, kaugel sellest. Lustakas kräuh! ja juba oletegi taas teel. Ning manööverdamise abivarustus abistab tõesti kenasti.

Lisaks kõigele on see auto suur ja ilus. Lausa noobel. Tundub varasemast isegi sutsu saledam, aga võrreldes nende väiksematega, kes end suuremana tundumise huvides puhvi paisutavad, on ta ikka klassika.

Muidugi võib küsida, miks nii suuri autosid üldse tehakse, kuhu ma peaksin niisugusega sõitma. Mina ei oska selle vastata. Pealegi – ega ma niisugust autot ka osta jaksaks.

Nagu heal ajal

Aga hea on sisse istuda küll. Mitte et see just ülemäära kerge oleks, Land Cruiseril on ikka kõrgust ka. Ning kui maha astud, võib püksiviik uksepaku vastu puutuda. Üks paar pükse tuligi seetõttu pessu saata.

Rooli taga on aga lust olla. Kõiksugu nupud tunduvad küll aegumatu klassika, aga kõik funktsioonid, millega klaasaegne autotööstus meid harjutab, on kenasti olemas. Tuled näitavad kenasti ja vahetuvad ka ise. Ning muusika võid keerata nii valjuks, et seda tuleb suu lahti kuulata.

Tagumisel istmel pole ka igav, sealsetele pakutakse üsna laialdast sisekliima ise kujundamise võimalust. Iste liigub ette-taha, seljatoe kallet saab muuta. Mine ja lase ajal kulgeda!

Ühe eest küll hoiatan: beež sinu on väga stiilne, aga seda pigem kenal kevadel, soojal suvel või süngel sügisel. Talvel, kui oma lumiste ja soolaste saabastega sisse ronid… Aga eks te ise tea. Proovige vähemalt järele.