Proovisõit: Popi Qashqai juurtest


Proovisõit: Popi Qashqai juurtest
Foto: Promomaterjalid

Soovite midagi poppi ja noortepärast? Palun, siin ta on! Aga ühtlasi sobib ka keskealistele. Ning kui autost pensionäripaar välja astub, pole selleski midagi üllatavat – lisanduvad aastad ei pea ilmtingimata tähendama kahanevat stiilitunnet.

Tegemist on muidugi linnadžungli valitsejaks kutsutud Nissan Qashqai ning tema jätkuva edulooga. Samal ajal, kui Nissan teeb kõikvõimalikke pingutusi, et turul Pulsariga silma jääda, teenib Qashqai otsekui iseenesest lisapunkte. Ka uuenenud variandil on plusse rohkem kui miinuseid, kuigi üks neist miinustest võib ostuotsust tuntavalt mõjutada.

Qashqai algul isegi pisut ootamatuna tundunud välimus muutub üha harjumuspärasemaks ning silmale kenamaks. Loomulikult on tootjad ka selleks parajaid pingutusi teinud, musta värvi proovisõiduauto tundub ühtaegu sale ja kiire.

Salong on mugav. Istud rooli, nagu oleks seda samas autos ka kordi varem teinud. Leiad kõik vajaliku kergesti üles.

Auto kontrollimine on veelgi mugavamaks muudetud, õigem oleks vist öelda, et auto võtab tasapisi juhtimise ise enda kätte. Näiteks pole pimedatel õhtutel vaja tulede vahetamisega vaeva näha, auto saab ise hakkama. Mitte midagi enneolematut, aga kui ära harjute, saate rohkem silmad hästi valgustatud teel hoida ning seega ka ohutumalt liigelda.

Seotud lood:

Manööverdamise tarvis on parima varustusega autodel sellised oskused, mis tehnika praeguse taseme puhul lausa loomulikud. Satub kitsal teel kurvi võttes põõsas liiga lähedale, lülitab kaamera end tööle ning näitab sinu ja põõsa suhet lähiplaanis.

Tagurdamiskaamera on ka tore, ainult minu meelest on kõiksugu hoiatustega iseenese tarkusest otsustava eestlase jaoks juba tagumise mindud. Jõuad kitsale metsateele, leiad, et pole päris see, mis lootsid ning soovid otsa ringi keerata. Nissan teatab sulle igast kõrrest, nii peab olema parajalt meelekindlust otsustamaks, kas tagakülje natuke pimedamas nurgas varitseb sind kasteheinakõrs või tunamullune känd. Muidugi saab teavituse ka maha võtta ja otsustada nn iseenese tarkusega.

Metsateel selgus ootamatult, et testida tuleb ka auto mahutavust. Nimelt oli sama teed sõitnud eakam jalgrattur, aga siis ehmunud, tasakaalu kaotanud ning küljele vajunud. Viga olid saanud nii naine kui ka tema jalgratas – ühest polnud enam sõitjat, teisega ei saanud enam sõita.
Naine metsast välja viidud, naasime, et ka jalgratas omanikule tagasi viia. Mahtus. Seega: naiste jalgratta saab juhul, kui tagumised istmed alla kallutada, parajasti ära mahutada. Vaevalt, et seda vajadust küll tihti ette tuleb, aga hea on teada ikka.

Nüüd siis miinuspool. Käigukastiga kohanemine võtab aega. Soov, et vajutad ja auto tormab nagu püssist lastult, 1,2 liitrise bensiinimootori (turbo!) ning automaatkastiga Qashqai puhul päriselt ei täitu. Jah, kui juba kiirendamise peal juurde vajutad, sujub koostöö kenasti, aga ootamatud kiirendused tuleb asendada plaanitutega.

Teine miinus on kütusekulu, mis jääb ökonoomsussõitjatest õige mitme liitriga maha.

Auto hinnavahemik on tubli 10 000 eurot, alghind on 17 390 eurot. Julgustuseks võib öelda, et ostjate seas on Qashqai vägagi popp.