Ega ju muidu poleks olnud mõtet ka sellesse audiokomplekti investeerida. Kõige parema varustuse ehk Summiti korral on kuulaja kõrva hellitamas muusika 19 kõlarist. See on kontsert, uskuge mind. Ning kõige vähem tahaks nüüd kuulata laulu „Kui mul oleks miljon krooni“.

Kui jõudu jääb ülegi

Võimaluste ja vajaduste vastuolu on palgatöötaja seisukohalt võttes karjuv, aga jätkan kirjeldamist. 250 hobujõuline kolmeliiteine diiselmootor veab nagu vaja. Hakkad mööda sõitma, vajutad, ei mingit hoidmist, ta lihtsalt läheb ja tõstab kahe ja poole tonnise auto endaga kaasa nagu tuusti kuiva heina. Ning auto on otsekui liimitud maanteelindi külge.

Mootor ei möirga liialt, ei karju appi, vaid jätab mulje, et vajuta palju tahad, mul on ikka veel midagi varuks.

Kasutada saab kõiksugu vedusid. Tavalist, siis liiv, muda, lukustusega variant, kusjuures auto mõtleb talle antud piirides ka ise, kuidas veojõudu kõige paremini jaotada.

Selle teadmisega paned talvisele heinamaale (sõber lubas, see oli tema maa, ütles ka, et kive pole), annad gaasi, puhas nauding. Muidugi on küsimus, kas autoga peab ikka mööda heinamaad põrutama, Eestis on teedevõrk piisav, aga patt tunnistada – mõnus ja eksklusiivne oli ikkagi. Tuleb laugjam kraav, pole muret, tuleb pisut sügavam, võtad sellegi mõnusa nurga all. Ning kui auto liiga madal tundub, tõstad selle kõrgemale. Kõrgeim võimalik kliirens on eesosas nii 27 cm, taga rohkemgi.

Kaheksakäiguline automaatkast jätab sujuvuse ja täpsuse mõttes mulje, nagu oleks gaasipedaal otse mootoriga ühendatud.

Õhk või mitte õhk?

Müüjate väitel lähevad autot proovinute arvamused lahku selles mõttes, et ühed kiidavad õhkvedrustust, teised mitte nii väga.

Mina astun kiitjate ritta. Põhjus: viisin prooviauto tagasi, istusime taas enda omasse. Hommikuse teekonna pikutades veetnud kaasreisija küsis vahetuse järel pahaselt: „Mis teed mööda me nüüd seisame?“. „Tee on sama,“ vastasin. „Ainult et auto on teine.“ Seega: Eesti maanteed tunduvad teile hoopis paremad, kui teie autol on korralikud rehvid, korralik vedrustus ning teie istumise all on korralik iste.

Istmekatted on samuti mõnusad, vähemalt kallima versiooni Summit puhul. Esiistmetel nii soojendus kui ka ventilatsioon, soojaks saab lasta ka tagumisi istmeid. Ja rooli muidugi ka.

Salong on üldse klassikaliselt mõnus. Kõik on ilmselt mõistusega paika pandud, aga tundub, nagu oleks seda tehtud südamega. Miski ei põrise ega tinise.

Muidugi on lühema jalaga reisijal väikest viisi raske sellesse salongi jõuda, aga lohutust pakub seegi, et enne käivitamist on see Jeep neli senti meetrit madalam.

Välimusest ka veidi: klassikaline. Just see võlubki: uueneda ja jääda samas endaks. Tõesti, ka Grand Cherokee selleaastased muudatused on nn olemust samaks jätvad. Näiteks uus iluvõre, tõesti ilus võre. Ning LED udutuled.

Tulede juures tuleb ära öelda ka minu meelest ainus miinus: muu auto põhjal oleks võinud järeldada, et ka kaugtuled ehmataks tukkuva öökulli oksalt lendu, aga nii see päris polnud. Hakkama sai, aga arenguvõimalusi on. Kaugtuled vahetab lähitulede vastu aga auto ise.

Kui õige pingutaks?

„Selle auto pärast oleksin nõus pingutama!“ lausus noor, aga autode alal kogenud maamees. Maal liikumise omadused esiteks, aga teiseks kõiksugused tänapäevased lahendused nagu püsikiirusehoidja, mis ees sõitva auto liikumiskiirusega arvestab ning abimees, kes sind veidi nagu küünarnukist tõukab, kui sa oma rajalt välja kalduma kipud. No ja siis veel iseparkija, mis linnas sellise suure auto puhul vägagi ära võib kuluda.

Kütusekulu julgen hinnata heaks. Sõidad rahulikumalt, linnas ummikutes ei tiksu (kuigi start-stopp peaks mõttetut kulu leevendama) ja saad 7.5 liitriga sajale hakkama.

Kui sa kiusatusele vastu ei suuda seisa ja mootorile pisut kõrgemaid tuure annad, kulub rohkem kui kaheksa liitrit diislikütust – aga alles oli see aeg, kui seda näitu loetu tavaliseks nn tavalise auto puhul!

Mõistuspärasele tarbimisele aitab kaasa ka nn ECO-lahendus, mis hakkab tööle koos mootori käivitamisega. Säästlikkust lisab ka madalam ehk aero-asend, mille Jeep suuremal kiirusel ise sisse võtab.

Suurema kiirus ehk sajani peaks nullist jõudma kaheksa sekundiga.