Puu- ja köögivilja päritolu suhtes suurema kindluse loomiseks koostatakse tegevuskava

 (4)
Puu- ja köögivilja päritolu suhtes suurema kindluse loomiseks koostatakse tegevuskava
Foto: Margus Pahv

Põllumajandusameti kokku kutsutud turupettuste teemalisel ümarlaual osalesid maaeluministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja põllumajandusuuringute keskuse esindajad.

Arutlusele tulid erinevad probleemkohad: mis on peamised rikkumised, kuidas minimeerida turgudel ja avalikes müügikohtades värske puu- ja köögivilja päritolu võltsimist, tagada kodumaisele tootjale õiglased konkurentsitingimused ning leida veelgi rohkem riigi ja sektori koostöökohti.

„Probleemid on teada ja neile on pikemat aega tähelepanu juhtinud kõik asjaosalised. Eesmärk on leida, mida veel on võimalik teha olukorra parandamiseks. Kuidas saavutada, et petmine ei oleks äriliselt kasulik ja rikkujad saaks võetud vastutusele,“ ütles põllumajandusameti peadirektor Egon Palts.

„Kahjuks oleme täna veel olukorras, kus karistuse hirm distsiplineerib. Riik peab suutma end kehtestada. Praegu järelevalves vajalikud mõjutusinstrumendid puuduvad.“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Veel on võimalus tegutseda rohkem ühistegevuse vormis, kus sektor saab ka ise tootmist ja turustamist jälgida ja enda eest seista. Samuti oleks vajalik suurem nõudlikkus ausa kauplemise suhtes turu valdajate poolt.

Heidi Kollo põllumajandusuuringute keskusest selgitas isotoopmeetodiga seonduvat: „Meetod aitab tuvastada marjade ja köögivilja päritolu piirkonnapõhiselt. Selleks on vajalik kaardistada Eestile iseloomulikud isotoobid ja juurutada labori analüüsimetoodika. Need tegevused nõuavad rahastust ja katseperioodi.“

Seotud lood:

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorbani sõnul on tarbijakindlus kodumaise toote ostmisel väga oluline ning selle tagamiseks kaalutakse erinevaid meetmeid, sh analüüsitakse olemasolevate järelevalvemeetmete tõhusama rakendamise võimalusi ja lisasanktsioonide kehtestamise vajadust ning erinevaid teaduslikke meetodeid puu- ja köögivilja päritolu tuvastamiseks. Samuti rõhutas ta tootjate eneseregulatsiooni rolli, milleks tuleb senisest enam teha ühistegevust.

„Oluline on kaardistada, mida saab teha riik ja mida tootja, et ebaausad kauplejad saaks turult tõrjutud“ ütles Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin.

Ümarlaual tõdeti, et tänased väärteokaristused ei ole piisavad. Trahvid rikkumiste eest peavad olema, ja piisavalt suured, et petmine ära ei tasuks. Turgudel jääb saamata ka riigi tulu. Dokumendid, mida saab igaüks vastavalt soovile ise vormistada, ei ole abivahend järelevalveks.

Kohtumisel osalejad leidsid, et väga vajalik on ka osapoolte operatiivne info jagamine, et hinnata, millal on suurim motivatsioon pettusteks, sest iga hooaeg on erinev. Oluline on järelevalveasutuste koostöö tootjatega, et riik saaks järelevalvet targalt suunata.

„Kindlasti on võtmesõnadeks osapoolte koostöö, ennetustöö ning suunatud kontrollid. Kontrolle tuleb suurendada sõltuvalt hooajast erinevatele kaubagruppidele, mahule ja tegevuskohtadele. Samuti tuleb määratleda riskantsemad kaubagrupid ning tõsta tarbijate ja käitlejate teadlikkust,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektorIndrek Halliste.

Kohtumisele järgneb tegevuskava koostamine, kus määratakse tegevused, tähtajad ja tegijad.