„4-5 cm kõrgune uksepakk pole jalgadel liikujale mingiks probleemiks, aga ratastoolikasutajale võib selle ületamine osutuda raskeks,” tõi Järve näite teisest sagedasemast takistusest.

Üldiselt olid leitud takistused suhteliselt kergesti kõrvaldatavad – puuduv käsipuu, liiga kõrge uksematt, mõni ülemäära lai pragu uksemati ja lävepaku vahel, ratastooliga liikumiseks sobimatu uksematt, käeulatusest väljas olev paberihoidja WC-s, puuduv kontrastvärviriba astmete ees.

Kuid leiti ka päris koledaid ehitusvigu. Näiteks olid uksed kohati nii kitsad, et ratastooliga ukseaavst läbi sõitma ei mahtunud. Või oli hoonesse sisseminev kaldtee ehitatud nii järsu nurga alla, ilma kahepoolse käsipuuta ja kurviga, et elektriratastooliga sealt üles sõites on oht kaldteelt välja paiskuda.

Üsna hiljuti valminud spordihoones ei pääse ratastooliga teisele korrusele. „Trepironija on seal küll olemas, kuid selle kasutamine on ohtlik. Proovisime ja teistele ei soovita,” tõdeb Jüri Järve.

Bettoni ühiselamus on kaks invatuba. Need on küll kitsavõitu, kuid elada saab. Torni nimelises ühiselamus on valmidus invatoa avamiseks olemas. Kohe, kui seda kasutada sooviv üliõpilane silmapiirile ilmub, on ta võimalik majutada.

Täiesti ligipääsmatu oli iseseisvalt liikuda soovivale liikumispuudega inimesele metsanduse õppehoone ning veel paar vanemat nõukogude ajal ehitatud maja.

Kokku autoteeriti maaülikoolis 11 hoonet, uuriti nii neile ligipääsetavust (invaparkimiskohad, kõnniteed, sissepääsud) kui liikumisvõimalusi hoonete sees.

Ehitusseaduse alusel välja antud määrus, mis kehtestab normid, kuidas ehitada ühiskondlikke hooneid ja teid nii, et need oleks ligipääsetavad liikumis-, nägemis-, jt puuetega inimestele, kehtib 2002. aastast. Miks siis ikkagi kerkivad majad, millele ratastoolikasutaja ilma kõrvalise abita ligigi ei saa? „Pahatahtlikkusest kindlasti mitte. Pigem sellest, et lihtsalt ei aduta, et ka üks trepiaste fuajees võib meile ületamatuks takistuseks osutuda,” pakub aastatepikkuse ratastoolistaažiga Järve.

Varem on liikumispuudega inimeste liit samasugused auditid läbi viinud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Neid töid rahastas SA Archimedes programmist Primus. Eesti Maaülikool on aga esimene kõrgkool Eestis, kes tellis auditi oma kulu ja kirjadega. Järve sõnul on kool selle teo eest kiidusõnad igati ära teeninud.

Auditi tulemusi tutvustatakse neljapäeval, 13. oktoobril kell 13 maaülikooli peahoones (Kreutzwaldi 1, Tartu) algaval erivajaduse infopäeval. Auditi tulemustega saab tutvuda ka INTERNETIS.

Vaata lisaks ka veebilehte Liikumisvabadus, mis on mõeldud liikumispuudega inimestele (ja miks mitte ka lapsevankritega emadele), leidmaks informatsiooni erinevate ühiskondlike objektide ligipääsetavuse kohta üle kogu Eesti.