Kümme aastat tagasi muutusid autod raskemaks ja veljed suuremaks ning tekkis vajadus rehvide järele, mis aitaksid parandada auto juhitavust ja lühendada pidurdusteekonda. Risto Kivisiku sõnul on nüüdseks nõutud rehviomaduste hulka lisandunud ka rehvi pikem kasutusiga, väiksem müratase, ökonoomsus, vesiliu vältimine ning veel ligi 50 omadust, millele tuginedes mõõdavad rehvitootjad enda toodete efektiivsust.

“Euroopa Liidu rehvimärgisel on välja toodud kolm parameetrit: veeretakistus, müratase ning pidurdusteekond märjal asfaldil. Tarbijate jaoks on see oluline info, kuid ei tasu unustada, et see on vaid väike osa kogu infost. Märgistust ei saa usaldada kompromissitult – oluline on enne ostu sooritamist tutvuda lisaks ka sõltumatute rehvitestidega,” sõnas Kivisikk ning rõhutas, et mõned väiksemad tootjad proovivad ELi märgistusega manipuleerida, tootes rehve, mis on head kolmes kategoorias, kuid keskmisest halvemad kõigis teistes. Näiteks odaval rehvil võivad olla head tulemused märjal asfaltil pidurdamisel, kuid tugevas vihmas sõites tekkiv vesiliug muudab auto juhitamatuks.

Premium-klassi rehvitootjad Kivisiku sõnul selliseid trikke ei kasuta, mida kinnitavad ka erinevate sõltumatute rehvitestide tulemused. Näiteks Goodyeari, Dunlopi ja teiste nimekate tootjate rehvid saavutavad kõrgeid kohti igas võimalikus kategoorias, kuid odavamad rehvid säravad vaid ELi rehvimärgisel nõutud kategooriates.

Kivisiku sõnul on rehvide arengut autode omast palju keerulisem hinnata, kuid tegelikult tutvustatakse täiesti uut rehvimudelit keskmiselt iga 6-8 aasta tagant. “Nähtavad omadused nagu kuju ja disain ei pruugi pidevalt muutuda, kuid rehvisegude ja turvisemustrite väljatöötamiseks on suurematel rehvitootjatel lausa oma uuringukeskused, mis näitavad, et uue põlvkonna rehvidega muutuvad muuhulgas sõiduomadused paremaks, pidurdusteekond lühemaks ning salong vaiksemaks,” sõnas Kivisikk.