Mahe- ehk ökoloogilise põllumajanduse olulisemad põhimõtted taime- ja loomakasvatuses ning vesiviljeluses:

- mullaviljakuse säilitamiseks ja suurendamiseks antakse mulda piisavalt orgaanilist ainet, soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust, haritakse seda sobival viisil ja optimaalsel ajal;

- mineraalset lämmastikväetist ei kasutata;

- rakendatakse sobivaid külvikordi, kasvatatakse kahjustuskindlamaid sorte, soodustatakse kahjustajate looduslike vaenlaste (nt. röövtoidulised putukad) esinemist;

- peetakse tähtsaks loomade heaolu.

Miks eelistada mahetoitu?

Peamine keskkonda mitte puudutav tegur mahetoidu eelistamiseks on tema tervislikkus. Looduslikku päritolu aineid omastab inimorganism kergemini.

Eestis teostatud taimekaitsevahendite jääkide seires ei ole mahetoidu puhul tuvastatud kahjulike jääkide olemasolu. Samas tavapõllumajanduse teel toodetud pirnidest leiti 2007 aastal 22 taimemürgi jääki. Enim kahjulikke aineid on sisaldanud viinamarjad.

Milles seisneb toidus sisalduvate pestitsiidijääkide negatiivne mõju?

Kõige ohtlikumaks peetakse umbrohutõrjevahendit Roundup (glüfosaat), mis võib põhjustada kahjustusi inimese embrüonaalsetes- ja platsentarakkudes juba 100 korda väiksemates annustes, kui põllumajanduses kasutada soovitatakse.

Mõned inimesed on tundlikud ka väga väikestele mürkide kogustele. Eriti ohtlikud on mõjud lastele, sest nende kehakaal on väike, kuid nad tarbivad sama toitu mis täiskasvanudki.

Kuidas mahepõllumajandusel Eestis läheb?

2011. aastal ulatus mahepõllundusmaa 134 100 hektarini, mis on umbes 14% kogu põllumajanduslikust maast. Mahepõllumajanduse maht on kasvanud aastas umbes kümnendiku võrra. Sertifitseeritud mahetootjaid oli 1430. Mahesaaduste ümbertöötlemisega tegeles 50 ettevõtet.

Mahetootjaid on arvukuselt enim Võrumaal, haritava maa pindala poolest on neid enim Saaremaal. Hiiumaal on mahepõllumajanduse osakaal kõige suurem. Seal moodustab mahe kogu põlumajandusest ligi kaks kolmandikku.

Mahekaupa võib osta hinnanguliselt 150 müügikohast. Mahetoiduainete müügimaht ulatub umbes 1% kogu toiduturu müügikäibest. Eestimaise toidu osa on sellest umbes kolmandik.

Mis takistab mahetoidu tarbimise levikut?

Eeskätt pärsib mahetoodete tarbimist nende kõrge hind.

Mahetoit on kättesaamatum ka asukoha poolest. Mahepoode on enim suuremates linnades, ilma mahepoodideta on linnadest näiteks Põlva, Võru, Valga, Jõgeva ja Kärdla.

Millised on inimeste eelarvamused mahetoidu osas?

Mahetoiduga konkureerib tavainimese teadvuses "oma aias" kasvatatud toit. Kahjuks ei pruugi oma aias kasvatatu vastata mahetoidu standarditele. Piisab, kui mõni naabritest kasutab umbrohu tõrjeks taimemürki või põletab heas usus aiajäätmetega koos tervisele ohtlikke jäätmeid.

Arvatakse, et kõik Eestis toodetu on automaatselt mahetoodang. Nii see siiski ei ole, küllalt paljud tootjad kasutavad intensiivselt väetisi ja mürke.

Milline on mahetoidu olukord maailmas?

Mahetoidu tarbimine on tulevikutrend. 2010. aastal kasvas suurima maheturu (hetkel USA) müügikäive 8%. Samal ajal tavatoidu käive kasvas vaid 1%.

Põhjalikumalt saab mahepõllumajanduse kohta lugeda
.