Suur lugu kaugtööst: kuidas seda võimaldada ja millised on selle plussid-miinused?

Tänapäeval pole ebatavaline, et tööd tehakse palmi alt või kodukontorist. Kuidas kaugtöö aga tegelikult suurtes firmades välja näeb ja mis on need kitsaskohad, millele mõni firma üldse mõeldagi ei pruugi? Millised on aga need suured võidud, mis esimese hooga pähe ei torka?

Elisa: kaugtöö pole enam mingi haruldus, vaid igapäevane tegelikkus

Eesti ettevõtete seas jagatakse iga-aastaselt välja kaugtöö tegija märgist, mille tänavu pälvisid mitmete ettevõtete seas näiteks Bolt, TransferWise, Tartu ülikooli Narva kolledž ja Muinsuskaitseamet. Selle ettevõtmise üheks eestvedajaks ja propageerijaks on Elisa Eesti, kus kaugtöö on olulisel kohal ja osa igapäevaelust olnud juba aastaid.

„Kaugtöö vajadus on tekkinud elust enesest, inimesed on aina liikuvamad,” sõnas Elisa personalijuht Kaija Teemägi. Sisuliselt tähendab kaugtöö seda, et mitte ainult ettevõttel pole rohkem vabadust erinevate töötajate koordineerimisel, vaid ka seda, et töötajatel on vabadus oma liikumisi ise planeerida, sest neid ei piira enam füüsilise kohaloleku nõue ega vajadus. „Inimene ei peaks töölt lahkuma sellepärast, et tahab vahepeal kolm kuud oma elust mõnes teises riigis või asukohas veeta,” ütles Teemägi.

Samuti võimaldab kaugtöö näiteks lapsepuhkusel viibival töötajal soovi korral kodust tööd teha. Teemägi sõnul saigi kaugtöö tegemine Elisas alguse säärastest väikestest olukordadest ning on nüüdseks saanud ettevõtte töötajate igapäevatöö loomulikuks osaks. Mõistetavalt ei ole ka Elisas kaugtöö iga ameti puhul võimalik. „Kaugtöö on võimalik sellistel ametikohtadel, mis ei nõua kogu aeg füüsilist kohalolekut,” sõnas ta. Kaugtöö võimalus on piiratud näiteks müügikonsultantidel ja tehnikutel, sest töö iseloom on seotud vahetu kliendikontaktiga. Nendel ametikohtadel aga, kus see võimalik on, seda ka võimaldatakse. „See ei pea tähendama kodukontoris töötamist. Inimesed on aina rohkem õppinud erinevaid ootehetki ära kasutama, töötades näiteks arstijärjekorras või laste järele oodates.”

Paljud lubavad, aga reaalselt võimaldavad veel vähesed

Kaugtöö tegemisel lähtutakse tihtipeale põhimõttest, et vahet pole, kui kaua tööl ollakse, oluline on, et asjad tehtud saaksid. Nii on ka Elisas, kuigi Teemägi sõnul jagatakse kolleegidega siiski infot, kus keegi tööpäeva jooksul on ja millega tegeleb. „Kui sa ise kättesaadav ei ole, siis on oluline jagada infot, millega tegeled ja millal taas saadaval oled,” sõnas ta. „Kui minuga ei ole võimalik ühendust võtta, siis minu kolleeg saab kalendrist vaadata, kus ma olen ja mida ma parasjagu teen.”

Nagu öeldud, ei ole Elisas kaugtöö tegemine erand, vaid igapäevane nähtus. Teemägi sõnul on see tööturul ka oluline faktor, sest teeb ettevõttes töötamise inimeste jaoks kõvasti atraktiivsemaks ning see on juba töövestlusel oluline kõnepunkt. „Vahe on selles, et väga paljud räägivad kaugtöö võimalustest, aga ainult vähesed suudavad või julgevad seda reaalselt võimaldada,” rääkis ta.
Kaugtöö võimaldamine ei tähenda seda, et tööandja lubab vahel erandkorras midagi kodukontorist teha, vaid ikkagi seda, et inimene saab ise otsustada, kus ja kuidas ta oma kohustusi täidab. „Oleme võtnud seisukoha, et see on võimalus, mitte kohustus,” sõnas ta. „On inimesi, kellele ei sobigi kaugtöö, kes tahavadki käia kontoris töökeskkonnas, sest nad on seal kõige produktiivsemad. Sunniviisiliselt me kedagi kontorist välja tööd tegema ei saada, see on võimalus ning kui inimene seda kasutab, võtab ta endale ka teatud vastutuse,” selgitas Teemägi.

Go Group: kaugtööst võidab nii tööandja kui ka töötaja

Veidi üllatuslikult pakub kaugtöö tegemist ka AS Go Group. „Kaugtöö mõtted olid meil emaettevõttes õhus juba aastal 2015,” rääkis Go Groupi personalijuht Anneli Maiste. Et mõtetest reaalsuseni jõuda, tuli seda teha läbimõeldult ja kaalutletult ning seetõttu viidi töötajate seas läbi töökeskkonna küsitlus. „Sealt selguski, et töötajad soovisid tööajas rohkem paindlikkust,” ütles ta. „Kuna tänapäeval on kaugtööks kõik tehnilised vahendid olemas ning töö olemus seda lubab, siis miks mitte seda võimalust pakkuda.”

Maiste sõnul on Go Groupi töötajate peamised töövahendid sülearvuti ja mobiiltelefon, mida nad saavad igale poole kaasa võtta. „Samuti on igaühel teada oma tööülesanded ja tähtajad, mille piires tegutsetakse iseseisvalt. Peaasi, et töö on õigeks ajaks tehtud ning kokkulepetest kinni peetud,” kirjeldas Maiste ja lisas, et samal põhjusel ei loeta ettevõttes ka kontorisse tulles töö alguse- ja lõpuminuteid. Sarnaselt Elisa näitele sõltub ka Go Groupis kaugtöö suures osas töötaja ja tööandja vahelisest usaldusest ja kokkulepetest ning suurema vabadusega kaasneb teatud vastutus.

Ka Go Groupis leidub neid, kes on kõige produktiivsemad just kontoris töötades. „Oleme kokku leppinud, et nädalas võib kodukontoris veeta üks-kaks päeva. Mõned töötajad kasutavad võimalust usinamalt, kuid on ka neid, kellele kaugtöö vorm ei sobigi,” rääkis ta.

Plussidena toob ta välja võimaluse tööaega paindlikumalt korraldada, mis võib tähendada kas või seda, et inimesel on võimalik hommikusi ja õhtuseid tipptunde vältida. Positiivse poole pealt on Go Groupis välja toodud veel võimalust suuremahuliste projektide puhul paremini keskenduda – kontoris tulevad kolleegid ikka aeg-ajalt midagi küsima või juttu ajama. „Miinuseks on jällegi see, et töö- ja eraelu piir võib hägustuda,” ütles Maiste. „Kontoris on lihtsam tööpäeva lõpus arvuti kinni panna ja välja astuda. Kodus töötades kipuvad tööpäevad pikemaks venima, vastad veel õhtul hilja kirjadele ja nii edasi.”

Suures pildis on kaugtöö Maiste sõnul Go Groupi näitel siiski motiveeriv ning töötajad tunnevad seeläbi, et neid usaldatakse ja pühenduvad tööle rohkem. Rääkimata siis sellest, et töölt haiguse või muude hädade tõttu puudumine on vähenenud. „Ka meie kontserni juht on kaugtöö rakendamise mõtet algusest peale toetanud. Go Grupi üks tütarettevõte Go Travel pälvis tänavu koguni ametliku kaugtöö tegija märgise,” ütles Maiste.

CV-Online: kaugtöö eeldused on tugev motivatsioon ja ühtne meeskond

Kaugtöö on oluline ka CV-Online’i turundusjuhi Maris Viirese sõnul, praegu eriti just töötajate jaoks. „Viimase kogenud töötajate uuringu järgi teame, et kõige olulisemaks kriteeriumiks uue töö valikul on paindlik tööaeg ja õiglane ning võrdne kohtlemine,” ütles ta. See näib olevat jututeema igal pool, kus räägitakse uue töö valikust.”

Siiski ei saa Viirese sõnul öelda, et tööandjate peas on samad mõtted. Vähemalt ei kinnita seda aktiivsed tööpakkumised, mida vastavate märksõnade põhjal on viiekümne jagu. „Küll näeme, et tööandjad siiralt püüavad kodukontori, kaugtöö ja paindliku töökorralduse oma töökuulutuse infosse sisse pookida.”

Paralleelselt avatud kontorite tulekuga muutusid ka kodukontori ja kaugtöö võimalused üha populaarsemaks. Nüüd levivad Viirese sõnul tööandjate seas kuuldused, et avatud kontor polegi enam „õige asi” ning mitmed ettevõtted püüavad naasta vana ja hea traditsioonilise lähenemise juurde ning sellisel juhul vähenevad ka kaugtöö tegemise võimalused.

„Meie tiimi arvates võib kaugtöö olla väga edukas ja toimida ideaalselt, kuid selle eelduseks on töötajate tugev motivatsioon ja meietunnetus. Kui inimesed teavad organisatsiooni eesmärke ja liiguvad ühiselt nende suunas, siis pole vahet, kus keegi töötab, oluline on, et iga inimene saab aru, miks ta seda tööd teeb ja mis selle tulemusena organisatsiooni ja laiemalt inimkonna jaoks muutub,” sõnas ta.

„Selleks, et tööandjad teaksid, mida tähendab kaugtöö nende ja tulevase töötaja jaoks, on oluline küsida kandideerimisperioodil maksimaalselt küsimusi. Ainult nii suudame mõista ja õppida, kuidas selle protsessi lülisid tugevamaks muuta,” selgitas Viires.

Tutvu kaugtööd võimaldavate tööpakkumistega ja kandideeri juba täna CV.ee keskkonnas uuele töökohale: www.cv.ee!