Samas selgitas ta ka seda, mille vastu pritsimisest võivad jäägid viljadesse jääda. Maasikaid pritsitakse hahkhallituse tõrjeks, kartulit mitu korda kasvuperioodi jooksul lehemädaniku vastu, porgandi puhul kasutatakse aga nii fungitsiide, herbitsiide kui ka putukatõrjevahendeid.

Hispaania tomatit või paprikat ostes võite saada kuni viis jääki, kuid väga madalas kontsentratsioonis,” hoiatas Luik. “Me ei tea, kuidas need koostoimes mõjuvad. Aga mõelge, kui võtate Vana Tallinnat ja šampust koos, siis on nende koostoime tõhusam, kui eraldi tarvitades.” Taimekaitsevahendite jääkide mõju selgub aastakümnete pärast. Organismis toimub aja jooksul jääkide kogunemine ja inimesed muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks.

“Sama asi juhtub põldudel – mullad jäävad järjest vähem elujõuliseks,” tõmbas ta paralleeli. Maailmapanga andmetel elame alates 1970. aastast tuleviku arvel ehk kasutame rohkem ressursse, kui toodame. 2005. aastal tehtud uue uuringu kohaselt on inimkond 70% ökosüsteemidest ära tarbinud, vahendas mahetootmist propageeriv Anne Luik.

JÄÄGID

• Eestis kasvatatud viljad, 121 proovi:

0 jääki – 76 proovi, 62,8%

1 jääk – 38 proovi, 31,4%

2,3,5 jääki – 7 proovi, 5,8%

• Importviljad, 131 proovi:

0 jääki – 48 proovi, 36,6%

1 jääk – 46 proovi, 35,1%

2 kuni 8 jääki – 37 proovi, 28,3%

Ühestki mahepõllumajanduslikult kasvatatud saadusest ei ole aastate jooksul taimekaitsevahendite jääke leitud.

Allikas: PMK jääkide ja saasteainete laboratoorium