Maakaup.com taga seisvatele Sirkka Pintmannile ja Irena O'Connellile sellest ei piisanud.

Naised tahtsid lihtsat lahendust, kus saaks kokku võimalused, mida pakub Internet ja maainimeste tarkus toota puhast ja tervislikku toidukraami.

Kartulite linnavedu pole nii lihtne...

Mõte koguda kokku tellimused, korjata maalt kaup ning tuua siis tellitud asjad linna, tundus lihtne aga ainult naiste peas.

"Esiteks selgus, et selleks, mida me tahame teha, läheb vaja hulka pabereid ja lubasid, nii-et kogu meie algne ja pisut naiivne kontseptsioon tuli ümber mõelda, kujundada ideest ettevõte ja esimeste asjadena leida endale jurist ja raamatupidaja," kirjeldas Sirkka Pintmann algust.

Veebileht läks käima, tekkis ka huvilisi, kes soovisid pakutavat tellida. "Selgus, et talunikke polnudki nii kerge asjaga kaasa saada, oli neid, kelle meelest kogu see asi polnud üldse usaldusväärne ja nii läksid meie lasterahad mitmel korral ettemaksudeks."

Meeskond hakkas kiiresti kasvama ning partneriteks said Ardo ja Aado Läänemaalt, kes nüüd tellijatele külmutusseadmega varustatud kaubikuga kauba kohale veavad, tellimusi hakkas haldama Kristina Markii, kes sai tööd teha samal ajal teises käes mähkmeid, mänguasju või last ennast hoidmata.

Nii oli Maakaubast ootamatult saanud tööandja ja mõte veelgi kasvanud.

Mõttekaaslased Prantsusmaal

Tegevuse eesmärk on korjata teavet väiksema regiooni tootjatelt ning vahendada nende pakutav tellijateni, nii saaksid inimesed osta tervislikku toitu või muid talutooteid oma kodu lähiümbrusest.

"Mudel peaks olema lõpuks nii lihtne, et seda on võimalik panna toimima igas kohas. Tallinnas võiks niisuguseid toiduringe olla 3 - 4, samuti Tartus või teistes piirkondades, pakuks tööd, partnerlust ja soodustaks lokaalset tarbimist üle Eesti" selgitas Pintmann.

Maakauba kolmandal tegevusnädalal avastas tänu ühele kliendile ettevõtmise prantslaste loodud katusorganisatsioon Urgenci, mis ühendab väikesi organisatsioone, kes ühendavad kohalikul tasandil tootjaid ja tarbijaid ning toob kokku talupidajaid, kodanikke ja lihtsalt rohelise maailmavaatega inimesi. Kokku moodustub suur võrk nimetusega Local Solidary Partnerships between Producers and Consumers - LSPPC, mis maakeeli võiks tähendada kohalikku solidaarset tööd tootjate ja tarbijate vahel. LSPPC eri maades töötavad tarbijate-tootjate liikumised on omanäolised, kuid tegutsevad põhimõtete alusel, milleks on partnerlus, lähedus ning tandem tootja ja tarbija vahel.

Mõne aasta eest käis Urgenci maad uurimas ka Eestis, et siitki samadel alustel toimivaid ühendusi leida, kuid tookord lahkuti tühjade kätega.

Huvi aga püsis ning praeguseks on Maakauba tegijad juba saanud kutse Prantsusmaale.

Hea toit ei tohi saada kalliks butiigikaubaks

"Lokaalsel turustusvõrgul on kindlasti tulevikku, sest kui me praegu vaatame olukorda, kus näiteks ökopoe mahevõi võib olla pärit Austraaliast, siis on ju selge, et selle või siia toimetamine on endast jätnud maha hiiglasliku ökoloogilise jalajälje," märkis Pintmann.

Maakauba tegijad ise astusid maheda kaubamärgi rõhutamisest pika sammuga mööda, kuna nende kogemusel järgivad paljud talunikud mahetootmise nõudeid, kuid ei ole endale sertifikaati veel saanud või seda taotlema hakanudki.

"Mahetoodetega on see häda, et see on meil lõpuks kallis nagu butiigikaup, kuid puhtaid tooteid on võimalik soetada ka soodsamalt," sõnas Pintmann.

Lisaväärtus

Ise bürokraatiamüürist üleroninuna tahab Mahekaup pakkuda edaspidi oskusteavet ka teistele.

"Noored pered on kolinud maale, nad suudaksid toota rohkem juurvilja, kui endal vaja läheb, kuid nad ei tea, kuidas seda turustada. Samuti võiks talunik proovida kasvatada mingisugust uut toodet, kuid ei hakka sellega tegelema, sest ei jõua oma põhitöö kõrvalt teha turu-uuringuid, taotleda sertifikaate ja muud vajalikku," selgitas Pintmann.


KUIDAS MAAKAUPA TELLIDA

Kaup tuleb välja valida veebilehelt www.maakaup.com ja tasuda saadetav arve.

Kaup tuuakse Tallinnasse igal teisipäeval ning jagatakse laiali neljas erinevas kohas, sularahaga kohapeal ei arveldata. Jaotuspunkte kust kauba kätte saab lisandub huviliste kasvades.

Soovi korral võib lisatasu eest tellida talvekartulid või mitme kuu pudruhelbed ukse alla.

 

 

Heli Allik, Maakauba klient: Toidujulgeolek on meil null!


Mul on juba pikemat aega tunne,e t maailm on toiduasjade osas kokku kukkumas. Olen näinud kurbade nägudega meie väiketalunikke, kes on suurtest kaubanduskettidest välja tõrjutud, sest neil pole pakkuda korrapealt 38 tonni kapsast ja väiksem kogus ei lähe arvesse.


Tulemus ongi see, et sööme Hollandist toodud lillkapsast ja muud säärase pika rännu läbi teinud igapäevast toidukraami ning tambime oma põllumehi veelgi enam maasse.


Kui midagi juhtuks ja meil ei oleks enam ühel päeval bensiini, siis kõngeks kogu Tallinn mõne nädalaga nälga - toit saaks otsa ja maa ei suudaks linna varustada.


Isegi, kui me ei räägi sõjast - toidujulgeolek on Eestis null!


Minule on Maakaup üks võimalus saada esiteks puhast kraami, toetada oma väiksel viisil põllumehi ja neid üksikuid, kes veel ikka jaksavad omaette nokitseda ja lõpuks - see on ka üks väike viis uuristada suurkettide impeeriumi.



Mart Lepik, Maakauba partner, täisterajahude tootja Väike-Maarjast: Masu paneb väiketootjat märkama!


Ise vean juba kümme aastat jahu linna ja turg on täiesti olemas. Eriti nüüd, kus inimestel rahakotis pitsitus ja odavam on osta kohapeal toodetud soodsama hinnaga kvaliteetset kaupa.


Maakuba tegijate kaubaring haarab praegu veel väheseid müüjaid, väiketalunikke on ju sadu ja sadu, kes tahaks turustada, nii-et kui see asi nüüd kasvab, siis võib sellest tootjatele juba rohkem abi olla.


Muidugi oleks hea, kui selline kaubaring oleks igas maakonnas ja väikelinnades.


Turg on olemas ja mina arvan, et Maakaup jääb kindlasti ellu.