1898. aastal rajas tänase A. Le Coqi eelkäija AS Tivoli limonaadiosakonna ning esmakordselt hakati Eestis tootma karastusjooke ka tööstuslikult. Kuidas tolleaegsed limonaade valmistati, kaua säilisid ja milline oli nende maitse, pole paraku teada.

Suurem murrang limonaadi kvaliteedi ja maitsete osas toimus 1946. aastal, mil A. Le Coqis (tollases Tartu Õlletehases) hakati valmistama Tbilisi limonaaditehase tehnoloogi Mitrofan Lagidze poolt 1936. aastal välja töötatud retsepti alusel ning tänaseni tootmises olevat traditsioonilist limonaadi.

Limonaadi etiketi muutumine läbi aastate.

Limonaad on pidupäevajook

Traditsiooniline Limonaad on Eesti üks populaarseimaid karastusjooke, mida on unikaalse retsepti alusel toodetud A. Le Coqis juba enam kui 70 aastat. Armastatud karastusjoogi maitsetuumiku moodustavad õunamahl, tsitrusviljaliste leotis, kannikesejuure leotis ja vanilliin.

Eesti kõige pikemate traditsioonidega karastusjoogi maitse on püsinud aastate jooksul muutumatuna ning ka täna soetatakse retsepti komponendid Venemaalt. Küll on aga karastusjoogi suhkrusisaldust aegade jooksul mõnevõrra vähendatud, seda eeskätt lähtudes tarbijate hoiakutest ja soovidest.

Limonaadi etiketi muutumine läbi aastate.

Pisut enam kui 70 aastat tagasi, mil limonaad esmakordselt Eestis müügile toodi, oli selle eesmärk pakkuda iseloomuliku maitsega jooki pidulauale, mida võisid juua nii täiskasvanud kui lapsed. See põhimõte on jäänud samaks. Parim janukustutaja on vesi, kuid Limonaad pakub kuumal suvepäeval kosutavat värskendust. Kuigi limonaad on tänapäeval oluliselt kättesaadavam kui vanasti, pole magus karastusjook eestlaste toidulaual igapäevane külaline. Seda kinnitab ka 2016. aastal läbiviidud Tervise Arengu Instituudi uuring, mis näitab, et karastusjookides olev suhkur moodustab vaid 5% inimeste tarbitavast suhkrukogusest.

Karastusjoogid nõukogude ajal.

Klaas- või plastpudel?

Limonaadi maitse on püsinud läbi aastate sama, kuid selle tootmisprotsess on muutunud oluliselt efektiivsemaks. Vanasti olid Limonaadi tootmisega hõivatud üle 10 inimese ning toodeti ligi 2000 pudelit tunnis. See tegi 20 pudelit inimese kohta.

Tänapäeval on tootmine mehhaniseeritud ning Eesti populaarseima karastusjoogi tootmist juhivad peaasjalikult masinad, millega töötavad igapäevaselt mitte rohkem kui 5 inimest. Ühes tunnis toodetakse 18 000 pudelit, mis teeb 3600 pudelit inimese kohta.

Limonaadi etiketi muutumine läbi aastate.

Nullindad tegid joogitööstuses revolutsiooni ja 1946.–2000. aastani 0,33 l klaaspudelisse villitud Traditsiooniline Limonaad jõudis teistele karastusjookidele sarnaselt plastpudelisse. Turu tolleaegseid standardeid ja trende trotsides tegi A. Le Coq 2012. aastal siiski pöördelise otsuse tuua 0,33 l klaaspudelis limonaad taas turule.

Limonaadi etiketi muutumine läbi aastate.

Esialgu sai ettevõte meedias pahandada, et paneb lastele mõeldud toote klaaspudelisse – klaas on ju ainuomane õllele! Pärast esmast ehmatust ja mõtete kogumist sai selgeks, et ehk polegi klaaspudel halb valik. Vastupidi, Traditsioonilise Limonaadi jõudmine tagasi klaaspudelisse leidis soosiva vastuvõtu keskkonnateadlike ja väikest tarbimisühikut eelistavate tarbijate seas. Lisaks klaaspudeli tagasitoomisele suutis tootja kaotada joogist ka säilitusained.

Limpa limonaad aastal 2001.

2019. aastal ristusid Point teatri ja A. Le Coqi huvid juhtida tähelepanu valikutele, mis puudutavad inimese enda võimalust oma tarbimiskäitumisega väiksem jalajälg jätta. Täpsemalt otsis Point teater partneriks karastusjooki, mis on pika ajalooga ja mida teaks mitu erinevat põlvkonda. Seejuures oli muidugi oluline ka see, et toodet oleks võimalik tarbida keskkonnasõbralikumas pakendis. Tulemuseks sai lavastuse „The Kid“ nimeline klaaspudelis Traditsiooniline Limonaad, mille tunneb poelettidel ära selle tavapärasest erineva kujunduse poolest. Limiteeritud kogus „The Kid“ limonaade jääb sellisena A. Le Coqi põhisortimenti terveks hooajaks, kuni lavastust mängitakse.

The Kid Limonaad.