Väikepruulijad võtsid tõelise käsitööjoogi masstoodangust eristamiseks kasutusele ümara märgise

 (11)
Väikepruulijad võtsid tõelise käsitööjoogi masstoodangust eristamiseks kasutusele ümara märgise
Foto: Eesti Väikepruulijate Liit

Ehtsa käsitööõlu, -veini ja -siidri masstoodangust eristamiseks, võttis Eesti Väikepruulijate Liit kasutusele märgised, mis aitavad kodumaiste tegijate toodangu kaubandusvõrgus ära tunda ja sellega regionaalset ettevõtlust toetada.

Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liikme ja Tankeri Pruulikoja juht Jaanis Tammela sõnul on tarbijatel üha keerulisem eristada käsitööna valminud jooke masstoodangust, mille tootjad oma jooke üha enam samuti käsitööjoogina kuvavad.

“Kuna üha rohkem suurtootjaid on lisanud oma tootevalikusse masstoodangu põhimõttel valminud, kuid “käsitööjoogiks” bränditud tooteid, otsustasime tulla liidu poolt välja käsitööjookide märgistega, mis tähistavad ka tegelikult käsitööna valminud õlut, veini või siidrit,” selgitas Tammela.

Märgise lisamine ehtsatele käsitööjookidele on Tammela sõnul ka liidu panus kohaliku ettevõtluse edendamisesse, maaelu toetamisse ja uute töökohtade loomisesse, mis praegu valitsuse poolt nii suurtele kui ka väikestele tootjatele kehtestatud ebaõiglase aktsiisipoliitika tõttu kannatavad.

“Meie soovitus rõhuda mahu tarbimise asemel maitsete kvaliteedile toetab küll riigi soovi vähendada üleüldist alkoholitarbimist, kuid riigi enda poolt selleks seni astutud sammud aktsiisipoliitikas panevad väiketootjad tõsise surve alla ja hoiavad tagasi nende võimalikkus kasvu. Kuna suur osa meie liikmetest tegutseb aga just maapiirkondades, mõjutab see paraku omajagu ka sealset ettevõtlust ja töökohti,” tõdes Tammela, kelle sõnul avaldub mõju otseselt nii väiketootmisega seotud ettevõtjatele kui ka nende kohalikele koostööpartneritele - alates tooraine tarnijatest kuni turismisektoriga seotud osapoolteni.

Eesti väikepruulijate toodangut. Foto: Eesti Väikepruulijate Liit
Seotud lood:

Väiketootjate toetuseks loodud väikepruulijate märki saavad kasutada kõik Eesti väikepruulijad, kes järgivad märgisele vastava toomisega seotud põhimõtteid ning villivad oma toodangu Eestis tõepoolest käsitsi. Selliseid väiketootjaid on Tammela sõnul ligi sadakond ning juba täna võib leida nii poelettidelt kui ka käsitööjooke pakkuvatest teenindusasutustest jooke vastavate ümmarguste märgistega “Eesti käsitööõlu”, “Eesti käsitöösiider” ja “Eesti käsitöövein”.

Tammela sõnul saab väikepruulijate käsitöömärgisega varustatud joogi tarbija olla alati kindel, et tegemist on kodumaise ning kvaliteetse käsitöötoodanguga. “Kutsun siinkohal tarbijaid julgelt üles otsima käsitööjoogiks nimetatud jookidelt vastavat märgist, mis kinnitaks selle valmistamise ja sisu kvaliteeti,” tegi Tammela üleskutse. Käsitööjookide esiletõstmisega soovib Eesti Väikepruulijate Liit rikastada Tammela sõnul Eesti joogikultuuri uute maitsetega, mida tarbitakse targalt ning mille väljatöötamisse panustab sageli ka oluline hulk kohalikust kogukonnast.

Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga arendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise kultuuri ning traditsioone ning edasi viia Eesti alkoholikultuuri läbi kõrgkvaliteediliste toodete pakkumise ja tarbija harimise. Liitu kuulub täna enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.