„Üheseid konkreetseid lahendusi on raske anda,” tõdeb ta. Mööblit võib püüda uuendada mitmel moel, sh pindasid poleerides, rikutud kohti siludes või hoopis täiesti üle värvides, krakleelakiga lakkides vms.

Kõige lihtsam moodus – ja see ei muuda mööbli esialgset ilmet – on Vainküla sõnul polüestermööbel üle poleerida. Selleks sobivad need samad poleerimispastad, millega autode väljanägemistki värskendatakse. Osa pastasid on mõeldud vaid läike andmiseks, aga saadaval on ka niisuguseid, millega poleerimisel on pasta esialgu kui peen lihvimispasta, aga töö käigus pasta kulub, muutudes poleerpastaks. Mida kauem sellise pastaga poleerida, seda paremat pinda on võimalik saada, aga piiriks on lakikihi paksus. Tuleb kindlasti jälgida, et lakikihti pinnalt maha ei poleeritaks. Selline poleerimine on võimalik detailidel, millel on paks klaasjas lakikiht.

Osa pastasid on mõeldud poleermasinaga kasutamiseks, seda tasub enne kauplusest uurida.

Riiulites on lakikiht tavaliselt õhem ja kui suuri vigastusi pole, siis võib Vainküla sõnul pääseda ka hooldusõlitamisega. Pind lihvitakse eelnevalt peene (karedusega 00 või 000) metallvillaga ja õlitatakse seejärel hooldusõliga. Aga õli kasutades tuleb kindlasti arvestada, et hiljem seda pinda enam lakkida ei ole võimalik. Õlitamist ei ole mõtet kasutada paksu klaasja lakikihiga kaetud detailide puhul.

Kahjustuste parandamine

Õhukeselt lakitud riiulitelt kipub pahatihti leidma märja kruusi-vaasi tekitatud rõngakujulisi niiskuskahjustusi, neid võib Vainküla sõnul püüda lihvimisklotsiga (karedus väiksem 180-st) õrnalt lihvida.

Vajadusel lakkida kogu detail üle lahustipõhise lakiga. „Kui puit on laki alt välja kulunud, siis oleks mõistlik detail ka enne lakkimist pinna toonimiseks üle peitsida,” ütleb Vanaküla.

Paksu lakikihi sees võib leiduda ka löögist tekkinud rõngakujulist jälge, analoogne jälg tekib, kui kannaga lombil jääd taguda. Seda kohta saab püüda parandada kiirliimi (Super Atacki laadi liimiga) lakipragude ja/või spooni vahele lastes ning siis pinda pitskruviga kokku surudes. „Aga kui selles kohas on juba ka niiskus ligi pääsenud, siis pole lakk enam taastatav, paranduse välimus jääb vana ja väsinud,” osutab Vanaküla.

Paksu polüesterlaki kihti mööbli pinnalt kodusel teel mehaaniliselt eemaldada on kodustes tingimustes tõenäoliselt võimatu, kui inimesel ei ole just ahvikannatust muudkui liivapaberiga hõõruda, kuniks lakk maas on ja saab uuesti lakkida. Lihvides laki eemaldamise suur oht on ainult selles, et kuna lakk on materjalina kõvem kui spoon, siis võib kergesti juhtuda ka spooni pinna läbi lihvimist.

Küll võib laki eemaldamine, kui uskuda foorumites sõnavõtjaid, saada teoks kuumapuhuri abil. Siis lihvida liivapaberiga ja uuesti lakkida, kasutades juba soovikohast mööblilakki.

Üle värvida

Foorumites julgustavad inimesed polüestermööblit üle värvima, kusjuures on neidki, kes väidavad, et pole tarvis isegi pindu eelnevalt karestada. Värv pidavat pidama jääma küll, tähtis on vaid, et värvitav pind oleks varem puhtaks pestud.

Vivacolori foorumis soovitatakse värvitav pind eelnevalt siiski liivapaberiga (nr 240) matistada. Enne vesialuselise või lahustipõhise värvi pealekandist on soovitav pind ka nakkekruntvärviga kruntida.

Mööblipinna, näiteks kapiukse ebaühtlusi saab visuaalselt varjata, kui kasutada viimistlemisel krakleelakki, mis kuivades praguneb, osaliselt tuleb nähtavale eelnevalt värvitud aluspind ning jääb mulje, et tegu on vanaaegse esemega.

Sisustusdisainer Kärt Alasi tuunis ühe väga kulunud polüesterlakitud laua aga hoopis nii, et värvis plaadi esmalt valgeks ja kleepis seejärel musta värvi linoleumi peale, sest laua pealispind oli liiga ära kulunud. 

Samuti on ta mõned polüesterkapid üle värvinud. Alasi lisab, et lakki ta ei eemaldanud enne värvimist, küll aga karestas ning värvis lahustipõhise mööblivärviga.

Kärt Alasi valgeks värvitud polüesterkapi osa helekollaste nuppudega.