Kartulis on C-vitamiini rohkem kui tomatis

See, kui tervislikuks saab kartulit pidada sõltub peamiselt köögivilja valmistusviisidest ja lisanditest, millega seda serveeritakse.

Ainsad vitamiinid, mida eestlaste toidulaua lemmiktoit ei sisalda on A ja D, mistõttu võiks kartuleid täisväärtuslikuks eineks tarvitada koos teiste toiduainetega.

Kartulis leidub C-vitamiini rohkem kui ühes keskmises tomatis või maguskartulis. Just sügiseses kartulis on selle olulise vitamiini sisaldus kõige suurem. C-vitamiin on antioksüdant, mis kaitseb rakke, samuti aitab raual paremini imenduda, haavadel paraneda ning toetab ka keha immuunsüsteemi ja südame tervist.

Kartul teeb õnnelikuks

Ühes keskmises kartulis peidab end lausa kuni 30% soovituslikust B6-vitamiini päevanormist. B6-vitamiin mängib olulist rolli süsivesikute ja proteiini ainevahetuses, parandab unekvaliteeti ja söögiisu. Ja kuna B6-vitamiin reguleerib ka õnnehormooni tootmist, võib kartuleid süüa päevas mitu tükki.

Kartulit peetakse üheks parimaks kaaliumit sisaldavaks toiduaineks ning selle mineraalaine sisaldus on kodumaises mugulas isegi suurem kui troopilises banaanis. Kaalium on oluline toitaine, mis aitab hoida vererõhu kontrolli all, toetab närvide ja südame tööd ning aitab nii kõhukinnisuse kui väsimuse vastu. Kaaliumipuudus toob aga väsinud lihased, südame puperdamise ja uimase oleku.

Põhiroana on kartulit kõige parem tarbida just päeva esimesel poolel, siis jõuab keha kartulist saadava toiduenergia ära kulutada.

Millal ja mismoodi süüa?

Õhtusöögiks sobib kartul pigem väikese lisandina muu toidu kõrvale.

Kartuli toiteväärtus 100 g kohta:

  • energiat 70-80 kcal
  • rasvu 0,1 g
  • valke 2 g
  • süsivesikuid 16 g
  • kiudaineid 1-3 g

Kuigi iga kokk teeb kartulit omal moel, siis keskmiselt võib kartulitoitude energiasisaldust 100 g valmistoidu kohta arvutada nii:

  • keedetud kartul u 74 kcal;
  • kartulipuder u 83 kcal;
  • praetud kartul u 130 kcal;
  • friikartulid u 272 kcal;
  • kartulikrõpsud u 530 kcal.