„Lehtpeet ja brokoli on kõige vitamiinirikkamad,” tõi Illimar Soosaar välja. Brokoli on mikroürdina ka maitse poolest kõige populaarsem. Järgmine on päevalill, mis on krõmpsuv, mahlane ja vitamiinirikas.

„Mikroürdina saab kasvatada kõiki köögivilju ja maitsetaimi, aga ka näiteks nisu,” rääkis ta. Nisu on küll suhteliselt muru maitsega, kuid ta laseb nisuorasel kasvada 30 cm kõrguseks, lõikab selle siis maha ja teeb nisumahla. „Muidu kasutan mikroürte smuutides, suppides ja teen ka küüslauguga pestot.”
Mikroürdid - Illimar Soosaar

Mida siis on vaja väikeste vitamiinipommide kasvatamiseks? Soosaare sõnul vajab seeme tegelikult vaid vett. Selleks, et seeme oleks niiskes keskkonnas, kasutab ta mulda. Mõne sentimeetri paksusele niiskele mullakihile tuleb tihedalt külvata seemned (vaid herneseemned katab ta sentimeetripaksuse mullakihiga). Kodustes tingimustes soovitab ta luua kasvuhooneefekti niiskema keskkonna säilitamiseks, kattes külvi kile või klaasiga.

Kui seemned on idanenud, vajavad nad ka valgust. Kodus on kõige lihtsam asetada kast seemnetega aknalauale päikese kätte. Kuna Soosaar kasvatab ettevõttes Roheline Edu mikroürte aasta läbi, on tal üles pandud LED-lambid, kus on 30 punast, 20 sinist ja mõned valged dioodid. Taimelampe on võimalik ka internetipoodidest tellida.
Mikroürdid

„Kahe nädalaga tulevad üles ja siis jagub sealt mitu nädalat toidu peale,” ütleb mikroürdikasvataja. Seni on tema saak läinud Tartu restoranidele, kuid suve lõpus on plaan teha Aparaaditehases olev kasvutuba nii avalikuks, et sealt saavad seda ostmas käia ka kodutarbijad.

Loodusfestival kestab laupäevani, rohkem infot veebilehel loodusfestival.ee.