Vito Mixto, tõsine teekaaslane
Olgu eelnev tõega segatud nali. Küll pole nali see, et kaks päeva Mercedes Benz Vito Mixtoga jätsid temast hea, kohati isegi väga hea mulje.
Esiteks pole see kaubik üleliia kaubikulik. Sellega võid ka niisama ringi sõita, pere istmetel ning reisivarustus kaubaruumis. Sobiv valik võiks see olla ka väiksemale omavalitsusele, kellel vaja paar eakamat tõbist linna tohtri juurde sõidutada, aga tagasiteel mõni rull aiavõrku ühes haarata. Ning mõne väiksema töö töödejuhataja saab neli meest ning nende töövahendid hõlpsasti sinna viia ja tagasi tuua.
Ostja/tarvitaja võib oma eelistuste kohaselt valida kas esi-, taga- või neliveo. Konstruktorid on jõudnud õnneks selleni, et sõltumata lahendusest on kaubik sama kõrge. Kõrgus on piisavalt madal, et juhtimine täpne ja kindel oleks. Ning ka väiksemat kasvu reisija autosse astuma ulatuks.
Muhklikku pinnaseteed kannatas Vito Mixto samuti kenasti, kuigi tõsi on seegi, et suur kiirus polnud sel teelõigul omaette eesmärk. Proovimata jäi külgtuuleassistendi võimekus – kuigi tee viis mööda ka paigast, kus tugev tuul aastate jooksul raskeid avariisid põhjustanud, ei andnud seekordne „mõni meeter sekundis“ talle tegutsemiseks põhjust.
Auto on ka piisavalt mugav. Kakssada kilomeetrit järjest, mis Eesti oludes tõsiselt pikk ots, ei tee sohvrile midagi: selg on terve, parem jalg pole pedaali surumisest turses ning kael ei jää ringi vaatamisest kangeks. Kõige selle juures ei tee sõit kõrvadele liiga – vähemalt nii kinnitas kilomeetriks rooli istunud mees, kes aastaid konkurent-kaubikuga iseend ja oma tööriistu objektilt objektile veab.
Kohale jõudes ning autot parklasse sättides lisandus veel kaks plussi. Esiteks on manööverdamine hõlbus ning pöörderaadius lubab pöörata oodatust pareminigi. Teiseks, kui mõni pikem samm Mixtost eemale astuda, selgub, et kaubik on piisavalt nägus – olemuselt tagasihoidlik, aga meeldivalt viimistletud.
Pilk näidikutele ütleb, et plusse on veel. Teekonna läbis kaubik keskmiselt 6 liitri diislikütusega 100 km kohta. Ühe mõjuri võib siiski juurde ning paar tükki maha arvata. Esiteks oli auto piisavalt uus, et küsida kütust rohkem. Teiseks polnud pardal suurt koormat. Kolmandaks kulges sõit valdavalt mööda maanteid, ristmikel paigalt võtmisi tuli ette vähe.
Kokkuvõttes: miinuste nimekiri jäi tõesti lühikeseks. Samas – iga huviline saab ju ise järele proovida. Ning nagu alati – alles aeg annab arutust.
Kuna paljude jaoks algab ostuotsust eelkõige hinnast, siis kõige odavam hind (võimsus 88 hj, teljevahe 3200 mm, täismass 2800 kg, kandejõud 930 kg) on 22 750 eurot. Hinnad lõpevad 119 BlueTEC 4 MATIC´u ehk 190 hj ning 36 250 euroga.
Nende jaoks, kes hoolduskulusid arvutavad, tuleb lisada, et hooldusvahemik ulatub 40 000 km-ni.
