Võrumaa mees mõtles välja marjakrõpsud

 (29)
“Marjakrõpse katsetasin pool aastat ja pakendeid ning silte terve aasta,” räägib Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts.
“Marjakrõpse katsetasin pool aastat ja pakendeid ning silte terve aasta,” räägib Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts. Foto: Ingmar Muusikus

Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts tuli ideele kuivatada aed- ja metsamarjad krõpsudeks ning paisata müüki. Nüüd on krõpsud nõutavad meie suurlinnade kauplustes ja jõudnud ka USA ning Saksa toidumessidele.

“Ideid on mul palju, napib ainult tehnoloogiat ja raha investeeringuteks,” muheleb Edgar Kolts oma Taarapõllu mahetalu marjatsehhis. See mees tegutseb Võrumaal Varstu vallas Kangsti külas marjakasvataja ja -töötlejana juba viiendat aastat.

Talu tootmisliinidelt tuleb üle 60 mahla, mahlajoogi, keedise, marjajahu, püree ja kõpsu. Aastas töötleb Kolts 35 tonni aed- ja metsamarju. Nädalas suudab ta kolme töötaja abiga keeta, aurutada ning kuivatada umbes tonni jagu marju.

Marjakrõpse hindavad ka tippkokad

Taarapõllu talus teevad põhitöö peremees ise ja perenaine Tiina Langus. Lisaks koolitatakse marjatsehhis välja töötuid. Gaili ja Sandra Sander, kes praegu talus praktikal, loodavad ka tööle jääda, sest Varstu vallas mingit muud tööd saada pole.

“Marjakrõps on naturaalne maius. Seda on külmalt töödeldud, kõige vedelam osa marjast kergelt välja pressitud ja siis on marja 40kraadises kuumuses kuivatis kuivatatud. Krõps on tegelikult ehtne mari, kus on säilinud kõige väärtuslikum osa — paks tugev viljaliha, kest ja seemned,” räägib
peremees.

Töötlemise käigus lisatakse krõpsudele ka veidi mahesuhkrut, mis on spetsiaalselt Hollandist tellitud.

Praegu valmivad kuivatites pohla-, jõhvika-, aroonia-, mustika- ja mustasõstrakrõpsud, samuti liistudeks pressitud aedvaarikakrõpsud.

Katsetades marjakrõpse, kasutas Kolts ka degustaatorite abi. Ta kutsus uudistoodet maitsema nii ümberkaudseid inimesi kui pealinlasi. Seetõttu tunnevad Koltsi ka meie tippkokad. “Isegi Dimitri Demjanov tellis minu käest kuivatatud marju.”

Marjakrõpsu kuivatamise tehnoloogiat katsetas peremees umbes pool aastat. Nüüd müüakse krõpse suurimates Tallinna ja Tartu kaubamajades, Keilas, samuti Võrus Kagu marketis mahetoodete letis.

“Krõpsud on populaarsed, paljud ostavad krõpsupurke kingituseks. Krõpsud on ju maitsvad ja kasulikud, ikkagi naturaalne mari!” on peremees rahul, et müük hästi läheb. Kõige rohkem ostetakse jõhvika-, vaarika- ja pohlakrõpse. Ainuüksi Tallinnas Stockmanni kaubamajas müüdi kiiresti tuhat purki läbi.

Poolakad nullisid pensionilisa

Edgar Kolts hakkas koos abikaasa Tiinaga marjadest mahlu-keediseid valmistama suure hädaga, sest marju alla omahinna müüa oli mõttetu.

“See oli sundkäik,” nendib Kolts tagantjärele. Tema idee saada marjade müügist pensionilisa lendas vastu taevast, kui Poolast hakati odavaid marju sisse vedama. Kolts oli just rajanud talumaadele 10 000 mustasõstrapõõsaga istanduse ja nii ei jäänudki muud üle, kui hakata marjadest mahla pressima.

Mahla aurutamist alustati 10-liitrise pajaga taluköögis pliidi ääres. Siis ehitati marjatsehh, kuhu soetati Austriast pastöriseerimiskatlad, marja­press ja püreemasin. Ise nuputati retseptid ja kohandati
tehnoloogiat.

Edgar Koltsil on talu ümber 100 ha mahemaad. Hakkaja mees kaardistas ka Võrumaa metsades korjealad ja taotles nendele metskondadele, kust tema palgatud marjakorjajad marju varuvad, keskkonnasõbraliku tootmise sertifikaadi. Metsamarjade korjeala on tal praegu ca 200 ha, kõik on mahe.

Suviti teeb Taarapõllu talule tööd umbes 30 inimest, kes korjavad mustikaid, jõhvikaid, pohli, vaarikaid. Nobenäpud saavad tööd ka Taarapõllu istandustes, kus on praegu 9000 mustasõstrapõõsast, 1000 punase sõstra põõsast, kolm õuna­aeda ja 200 astelpaju.

Metsas võiks töötada marjakorjamiskombain

“Taarapõllu toodetes on Võrumaa marjade ehe maitse, mingeid kemikaale ega konservante me ei kasuta,” on Edgar Kolts Läti piiri lähistel oma äriniši leidnud.

Kogu toodangu turustab Kolts TÜ Eesti Mahe ja tütre rajatud turundusfirma Mahlatööstus OÜ kaudu. Eelmise aasta käive oli tal umbes 2 miljonit krooni ja Taarapõllu jäi väiksesse kasumisse. Tänu sellele sai peremees taluõue ehitada veel ühe tootmishoone.

Investeeringutoetuse abiga plaanib Kolts tootmist laiendada ja soetada täismahla tootmise liini. Praegu on asi takerdunud omaosaluse taha, sest uute seadmete ostuks on peremehel vaja saada pangast umbes miljon krooni laenu. Aga masuajal laenu võtta on omaette julgustükk.

Loe veel

Üks unistus on peremehel veel. “Kanadas ehitati marjakorjamiskombain, mis meenutab meie muruniitjat, sel on mootor peal, ise käib muudkui ringi ja korjab marju,” on Edgar Kolts imemasinast vaimustunud.

Ta teatab, et maaülikooli tehnikud on Kanada masina eeskujul juba konstrueerinud oma marjakombaini, mida katsetatakse marjaistandustes, kus on tasane maa.

“Teen maaülikooliga koostööd, et selline riistapuu ka metsa jõuaks, sest ega mujal maailmas käsitsi suurt enam marju korjata,” ütleb peremees.