VTA VÄRSKE ARUANNE | Eesti kurgist leiti üle normi taimekaitsevahendite jääke

 (69)
Maasikad, kukeseened, kurgid, kartulid
Normidele mittevastavad kurgid jõuti enne maha müüa, kui laborist analüüside vastused tulid.Foto: Henri-Kristian Kirsip

Veterinaar- ja toiduameti poolt neljapäeval avaldatud taimekaitsejääkide kontrolli aruandest selgus, et jääkide kogus ületas lubatud piirnormi 3,4 protsendi puhul 2018. aastal testitud kodu- ja välismaistest toodetest.

Muuhulgas ei vastanud kehtestatud nõuetele eelmisel aastal Eestis kasvatatud kurgist võetud proovid.

Põllumajandusamet võttis mullu plaanilise kontrolli käigus Sagro AS laost 469 kg suurusest kurgipartiist proovi, mille tulemus ei vastanud kehtestatud nõuetele - sealt leiti omeotaati ja dimeotaati (tegu on samade ainetega, mida leiti suvel Sepakõrtsi talu maasikatest). Laborianalüüside selgudes kohustas veterinaar- ja toiduamet ettevõtet see partii turult tagasi kutsuma, kuid selleks ajaks olid kurgid juba maha müüdud.

Põllumajandusamet võttis uued kurgiproovid mõlemast kasutatavast kurgikasvuhoonest. Need analüüsitulemused taimekaitsevahendite jääke ei sisaldanud ja ettevõte võis tooteid uuesti müüma hakata. Sagro jäi põllumajandusameti teravdatud tähelepanu alla ning pärast seda juhtumit on võetud veel proove kurgist, tomatist ja kartulist. Neist ükski ei ole sisaldanud lubamatuid jääke, selgitas veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kristi Kallip.

„Ei suudetudki selgeks saada, kust ja mismoodi see asi tuli,” rääkis Sagro juhataja Kalle Reiter. „Nad võtsid algul proovid laost ja nädal hiljem, kui tulid laborivastused, võtsid kasvuhoonest terve portsu uusi proove, kuid seal ei olnud mingeid jääke. Ega need ei saanuks ära kaduda, kui oleks pritsinud, siis oleks kõigis kurkides jääke olnud.”

Seotud lood:

Reiter tunnistas, et nad ei olnud taimekaistevahendeid kasutanud ja ei suutnud ka selgitust anda, kuidas ja kust sellised ained analüüsitud kurkidesse sattusid. „Me oleme kursis ja teame, mida võib ja mida ei või kasutada. Meil ei ole mõtet riskida niisuguse jamaga,” lisas ta.

Kõige rohkem jääke tsitruselistes

Valminud 2018. aasta taimekaitsevahendite jääkide kontrolli aruandest selgus, et analüüsitud toit jäi suures osas normide piiresse ja ei ohusta inimeste tervist. Jääkide kogus ületas lubatud piirnormi 11 juhul (sh Sagro juhtum Eesti kurkidega), mis moodustas 3,4 protsenti toodetest.

Kõige enam oli probleeme greibiga, millest neljal korral ületas toimeaine jääkide sisaldus lubatud piirnormi. Täiendavat mõõtemääramatust arvesse võttes tunnistati kaks greibipartiid nõuetele vastavaks. Euroopa kiirhoiatussüsteemile (RASFF) esitati 2018. aastal kokku neli ohuteadet, lisaks kahele greibipartiile puudutasid need granaatõuna- ja šampinjonipartiid.

Kuna taimekaitsevahendite jääke tuvastati kõige rohkem tsitruselistes, siis kontrollitakse antud tootegruppi käesoleval aastal rohkem.

Eelmisel aastal võeti tavatoidust 235 proovi, neist 101 proovist (43%) ei leitud ühtegi taimekaitsevahendi jääki ja 124 proovist (53%) leiti vähemalt ühte jääki. Mahetoodete 87 proovist tuvastati toimeaine jääk ühel korral (nisuterad), mille puhul oli tegemist juhusliku saastumisega. Taimekaitsevahendite jääke sisaldanud proovidest olid 69% mitte-Eesti päritolu ja 30,3% Eesti päritolu tavatoit ning 0,7% Eesti päritolu mahetoit.

Veterinaar- ja toiduamet võttis 2018. aastal toidust kokku 5000 proovi, uurides nii taimekaitsevahendite jääkide esinemist, erinevate haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust ning muid olulisi toiduohutuse näitajaid erinevate toiduliikide puhul.

2018. aasta taimekaitsevahendite jääkide kontrolli aruandega saab tutvuda siin.