10. august on lauritsapäev


10. august on lauritsapäev
Kuusalu Püha Laurentiuse kirik.Foto: Internet

Eelolev pühapäev on Kuusalu kandi rahva jaoks suur püha – tähistatakse Püha Laurentiuse päeva ehk lauritsapäeva.

Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas ütles, et sel aastal täitub ammune unistus - tähistada taas ühiselt kirikaias lauritsapäeva. „Lauritsapäev on Kuusalus olnud ajast aega tähtis päev. Erinevad sugupõlved - vanavanemad, vanemad ja lapsed - tulid üle kihelkonna kirikusse seda pühitsema, ning seejärel jagus ettevõtmisi terveks päevaks," lisas Jalakas.

Möödunud sajandi algul tuldi lauritsapäevasele jumalateenistusele lähedalt ja kaugelt, nii mõnigi kord pidi õpetaja jutluse pidama õues, sest kokkutulnud ei mahtunud pühakotta ära.

Eriti rahvarohked olid lauritsapäevad 1920-1930ndatel aastatel. Asulas valitses tõeline laadameeleolu, lisaks kaupmeestele olid kohal ka rändpiltnikud. Päev algas jumalateenistusega, sellele järgnesid kaitseliitlaste paraad, ratsa- ja kergejõustikuvõistlused. Õhtul oli seltsimajas pidu.

Viimast korda tähistati lauritsapäeva suurejooneliselt 1942. a Saksa okupatsiooni ajal. Kuigi nõukogude korra aastail peeti Lauritsat meeles vaid koguduse ringis, hakkas selle päeva taastähistamise mõte idanema juba 1980ndate aastate lõpul. Nii mõnigi Kuusalu mail oluline sündmus ajastati just sellele päevale.

Taasiseseisvumise järgselt tõsteti lauritsapäev taas avalikult au sisse. Jumalateenistusele järgnes spordiüritus - Lauritsapäeva jooks, seejärel taidlejate kontsert ja õhtul simman. Vallatöötajatel oli sel päeval puhkepäev.

Käesoleval aastal on Kuusalus kultuurielu vedav Veljo Tormise Kultuuriselts ja Kuusalu Püha Laurentiuse kogudus võtnud aga nõuks pöörduda tagasi lauritsapäeva tõelise mõtte ja endiste aegade poole ning taaselustada kirikuaias pikniku pidamise kauni traditsiooni. Peale jumalateenistus algaval piknikul pakutakse lisaks söögile-joogile ka huvitavat vaatamiseks-kuulamiseks: esinevad pasuna- ja laulukoorid, tantsijad, korraldatakse ringkäike kirikus ja kiriklas, peetakse vestlusringe Lauritsast ja Laurentiusest. Vestlusringe juhib Mikk Sarv, kes ise ka lauritsapäeval sündinud on.

Õhtul toimub Lauritsapäeva jooks, kirikus mängitakse Liina Orlova lavastatud etendust „Birgitta". Päeva lõpetavad õhtupalvus ja kontsert.



Kes oli Püha Laurentius?

Roomast pärit legend pajatab, et Laurentius elas 3. sajandil, ta kuulus paavst Sixtus II lähikonda, olles diakon ja kiriku varahoidja. Kui Sixtus II keiser Valerianuse ajal hukati, kästi Laurentiusel kiriku varad lagedale tuua. Tema aga oli raamatud peitnud ja muu vara müügist saadud raha vaestele jaganud. Ta kogus kokku kõik Rooma heidikud, lesed ja vaeslapsed ning esitles neid kui kiriku tõelist varandust. See tegu sai talle aga saatuslikuks - Laurentius hukati 10. augustil 258. aastal. Legend jutustab, et püha mees küpsetati praerestil.

Rahvasuu teab rääkida ka kohalikus pühamehest Lauritsist, kes olnud Kuusalu kiriku ehitusmeistriks. Paganate teadmise järele ehitanud ta aga hoopis hobusetalli. Ehitamise ajal olla ukse kohale müüri sisse tehtud rist, mis algul kinni kaetud ja avatud alles siis, kui „hobusetall" valmis saanud. Laurits võtnud risti lahti ja läinud jooksu, paganad aga saanud ta õige pea kätte, teinud tule ülesse ning küpsetanud resti peal ära. Küpsetamise ajal olla Laurits veel öelnud: „Võite pöörata teise külje, sest teine on juba küps!"

Laurentius on tuntud pühak kogu maailmas - talle on pühitsetud pühakodasid Itaalias, Inglismaal, Hispaanias, Saksamaal, Rootsis. Eestis on Laurentiusele pühitsetud lisaks Kuusalu kirikule veel Kuressaare, Laatre, Nõo ja Pühalepa kirikud ning Halliste kabel.



Lauritsapäev rahvakalendris

Rahvapärimus sajandite jooksul kokku sulanud pühakulegendidega. Kuusalus, hulk maad kirikust eemal asuval Lauritsakivil on näha käärid ja rest, mis Lauritsi praadimise mälestuseks sinna kunagi sisse raiutud. Lisaks on kivil hulgaliselt lohukesi, mis annavad alust oletada, et tegu on muistse kultusepaigaga. Lauritsakivi on konkreetne pidepunkt maastikul, mis on aidanud pärimuslugusid hoida ja mäletada aastasadu.

Rahvakalendris on lauritsapäev rukkilõikuse ja rukkikülvi tähtpäev, kuigi põllule sel päeval ei mindud. Õige aeg rukist külvata oli kolm päeva enne ja kolm päeva pärast lauritsa- ehk rukkiemapäeva. Tuntud on sel päeval tule tegemise keeld. Et tuld edaspidi ohjes hoida, on koldesse vett piserdatud ning mõnel pool Lauritsale pang vee ja vihaga sauna valmis pandud. Pesu pesemine täitis samuti tõrjemaagilisi ülesandeid.

Lauritsapäevast sammub aastaring üha enam sügise ja pimeduse poole, kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Pärast lauritsapäeva peeti kohaseks videvikus toas tuli üles võtta.



Artikli koostamisel on kasutatud materjale Veljo Tormise Kultuuriseltsi poolt 6. augustil Ida-Harjumaa ajalehe Sõnumitooja vahel välja antud lisalehest Lauritsapäev.