13 000 euro eest jõuab tasuta e-raamatutena lugejateni vaid näputäis teoseid
Kultuuriministeerium eraldas veebruaris Eesti kirjanduse programmist Digirale 13 000 eurot “rahvuskultuuriliselt oluliste tekstide digiteerimiseks ja tasuta e-raamatutena avaldamiseks”, nagu toonases pressiteates väljenduti.
Raamatute e-vormindamine pidi jääma Digira koostööpartneri Futu Print hooleks ning viimase tegevjuht Kaido Katalsepp lubaski juunikuus Maalehes, et tasuta e-raamatud muutuvad allalaetavaks juba suve jooksul.
“Vilde ja Tammsaare kogutud teosed, Juhan Liiv, Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud”,” tutvustas ta tasuta kättesaadavaks muutuma pidanud teoseid.
Välja pidi valitama esmajoones need olulised tekstid, mis on autoriõiguste alt juba vabanenud.
Platvormi oodates
Paraku on e-raamatute avaldamine seni viibinud.
Kultuuriministeeriumi andmetel saab see teoks alles oktoobris, kui valmib raamatute levitamiseks mõeldud tarkvaraplatvorm, mida haldab rahvusraamatukogu. Osaliselt on raamatud juba leitavad rahvusraamatukogu Digari keskkonnast.
Avaldamisele kuuluvate teoste nimekiri valmistab samuti ebameeldiva üllatuse. Näiteks Tammsaare kogutud teoste asemel tulevad tasuta levisse vaid tema romaan “Elu ja armastus”, näidend “Kuningal on külm” ning kimbuke novelle.
Eduard Vildelt on esindatud “Mäeküla piimamees” ja “Prohvet Maltsvet”, kuid puuduvad näiteks “Mahtra sõda”, “Kui Anija mehed Tallinnas käisid” ja “Külmale maale”.
Valdav osa avaldamisele tulevast 166 e-teosest ongi tegelikult üksiknovellid ja -jutustused, millest omakorda suure osa on Futu Print valmistanud juba 2012. aastal enne kultuuriministeeriumi toetuse eraldamist. Euro või paari eest on need e-raamatupoodidest ostetavad juba praegu.
Digira esindaja Andres Suurna ütles, et tasuta levisse jõuavad kõigepealt tõesti vaid need teosed, mis koostöös Futu Prindiga on valmis juba varasemalt. Kokku kulub ministeeriumi makstud 13 000 eurost raamatute digiteerimise ja vormindamise hüvitamiseks 10 265 eurot. Suurna sõnul see kõiki kulusid ei katagi, kuid ülejäänud raha eest arendatakse turundust.
“Näiteks jagame koolide raamatukogudele stendid, mis tasuta e-raamatute programmi tutvustavad ja millel toodud QR-koodide abil saab neid ka alla laadida. Need stendid trükitakse ja toimetatakse kohale toetusraha eest,” selgitas Suurna.
Ta kinnitas, et kirjandusklassika digiteerimine jätkub. “Ka näiteks Tammsaare teostega töötame me edasi, kuid need ei muutu tasuta kättesaadavaks. Nad ei hakka aga olema väga kallid, maksavad euro ümber, see ei tohiks tükki küljest võtta,” ütles Suurna.
Tasuta raamatuteks võivad need muutuda juhul, kui kultuuriministeerium eraldab nende “väljaostmiseks” uue toetuse.
“Meie eesmärk on digiteerida, vormindada ja muuta kättesaadavaks võimalikult kiiresti kogu avanenud autoriõigustega osa eesti kirjandusest. Me teeme seda järjest edasi, kuid me müüme neid raha eest niikaua, kuni pole saanud hüvitist nende tasuta levisse üleandmiseks,” selgitas Suurna.
See oligi turunduseks!
Kultuuriministeeriumi kultuurinõunik Asta Trummel ütles, et toetuse eesmärk ei olevatki niivõrd raamatute digiteerimine, vaid valmis teoste e-raamatuna kättesaadavaks muutmine.
“Digiteerimine ja e-raamatuks tegemine on kaks eri asja,” rääkis Trummel. “See 13 000 eurot ei olnud mõeldud puhtalt raamatute tegemiseks, vaid ka turunduseks – mismoodi neid koolidele ja laiemale üldsusele kättesaadavaks teha. Eks Digira ise tea täpselt, millised nende turundusvigurid on.”
Autoriõiguste alt vabanenud tasuta e-raamatute levitamine ei eelda tegelikult kuigi keerukaid võrgulahendusi, koode ega allalaadimismooduleid.
Kuna neid raamatuid pole tarvis kaitsta lubamatu kopeerimise eest, võib raamatute faile üles riputada sama lihtsalt nagu suvalisi dokumente. Just niimoodi on portaal Meiekirik.ee teinud tasuta kättesaadavaks suure osa 1989. aasta Uue Testamendi tõlkest.
- Tänavu 13. juunil avaldas Maaleht artikli “Eesti e-õpikud tulevad hiljemalt 2020. aastaks“.
- Kui õpikute teema lükati selles loos pisut kaugemasse tulevikku, siis juba sel aastal pidi tasuta kättesaadavaks muudetama suur osa eesti ilukirjandusklassikast.
- Praeguseks lubadust veel täidetud pole.
