Head tavad, millest jahimeestel tasub kinni pidada:

  • Küti alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa;
  • Jahimees kütib just niipalju linde kui temal ja ta jahikaaslastel vaja ja kõik mis kütib, kasutab ära;
  • Korrektne jahimees ei lase mitte mingil juhul ulukit kaugemalt kui vahemaa, millelt on tagatud kindel tabamus;
  • Pliihaavlite kasutamine veelinnujahil on keelatud, sest mürgine plii kujutab ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale laiemalt;
  • EJS kutsub jahiturismi korraldajaid ja jahiloa väljastajaid üles välisturistidele veenvalt ja üksikasjalikult selgitama Eestis veelinnujahil kehtivaid reegleid (paljud veelinnuliigid on kaitse all, elektroonilised peibutusvahendid on keelatud jne) ja jälgima nende täitmist;
  • Valgepõsk-laglele peetakse jahti kahjustuskohtades (oras, värske külv või muu), mitte rannas või kõrrepõllul, kus lagle kahjustusi ei tekita, samuti ei kütita laglet aladel, mis on liigi kaitseks piiritletud (suur osa linnualasid);
  • Hallhane kohalik asurkond on väike ja languses; et vältida kohalike lindude laskmist, soovitame hallhane jahti alustada hiljem, näiteks oktoobrist.

Linnujahil saagi tabamine vajab erilisi oskusi, kaugel asuvat liikuva märgi tabamine ei ole kergete killast, kuid täpsest lasust veel olulisem on see, et ollakse kindel, keda kütitakse.

Jahiperioodil lendab siit läbi ka põhja- ja idapoolse pesitsusareaaliga liike, kelle küttimine on keelatud ja/või kes on ohustatud liikide nimekirjas!