„Tunded on kahetised. Ühest küljest on suur rõõm sellest, et läheme terve grupiga Eestisse ja veelgi enam – saame koos teiste Välis-Eesti gruppidega väljendada oma armastust kodumaa vastu ühiselt tantsides. Teisalt on ütlemata kurbus ja pettumus hinges, et suurele tantsupeole seekord ei pääsenud.

Eelmise aasta septembris kirjutas üks meist oma FB seinale nii: “Milline kaunis nädalavahetus... Kujutage ette sellist pilti: On laupäev, 1. septembri hommik Elora metsade vahel Kanadas. Kell on 9. Pea 40 eesti juurtega neidu ja noormeest koguneb korvpalliväljakule. Meie selja taga on mäekülg, meie ees paarkümmend meetrit nõlvakust allapoole puhkab tiik udu hõljumas vee kohal. Tiigi teisel kaldal heinamaa servas seisab saun. Kauguses paistab uduvinest metsaviir... Ja siis kostab parmupill - meie märguanne soojenduse alguseks.

Rauno Zubko energilisel juhatusel alustame oma rahvatantsulaagrit. Maagiline moment, mida ei suuda sõnadesse panna. Ja tõestus sellest, et Eesti haldjamaa eksisteerib seal, kus on eestlased. Olen ilmatuma tänulik, et saan olla osa sellest imest ja teekonnast, mille üheks verstapostiks juubelitantsupidu 2019!”

Tantsulaager Kanadaga koos

See oli vahetult peale Saare Vikati (USA, NY) ja Kungla (Kanada,Toronto) ühist tantsulaagrit. Sama tunnet jagas suur osa kohalolijaid.

Me valmistusime juubelitantsupeoks alates 2017 aasta sügisest. Selle aja sisse mahuvad treeninglaupäevakud, esinemised jaanipäevadel, vabariigi aastapäeval, kontserditel ja tantsulaagrid.

Tõsi, me ei ole professionaalid. Meie trennid on kord kuus. Me ei saa kasutada oma ruume alati siis kui tahame, sest me jagame neid Eesti kooli ja Eesti maja üritustega.

Meie juhendaja sõidab igaks treeninguks koos autotäie tantsijatega kohale 300 km kauguselt Marylandist. New Yorgi Eesti majja jõuavad nendel laupäevadel kohale veel tantsijad Vermontist (540 km), Bostonist (340 km), Long Islandilt (100 km), Jerseyst.

Toimub pidev logistiline koordineerimine. See on meie reaalsus ja me oleme uhked selle üle. Me oleme uskumatult tänulikud, et meie vanemad ja vanavanemad on vedanud meid aastast aastasse USA Eesti kooli ja suvelaagritesse, spordipäevadele, jaanipäevadele.

Eestlus Eestist eemal

Me oleme uhked selle üle, mida oleme rahvatantsus saavutanud viimase kahe aasta jooksul. Suurem osa meie grupist alustas 2017, aga me oleme selle aja jooksul esinenud New Yok Citys, Lakewoodis, Long Islandil, Bostonis ja isegi Floridas. Me oleme uhked selle üle, et me oleme eestlased ja rõõm sellest, et meil on võimalus seda jagada.

Loodame, et see eelloetu meenutab Eesti eestlastele, et eestlus elab ka väljaspool kodumaa piire. Loodame, et see teeb kuuldavaks meie lood. Ja loomulikult loodame nautida koos tantsimist.”

Ja veel, küsimus, mida ikkagi tähendab Saare Vikat saab lõpuks ka selgituse. Nimelt: „ Saare Vikat sai ristitud 1971 aastal. Sõna “saare” sümboliseerib kahte New Yorgi saart – Long Island ja Manhattan –, kust enamus tantsijaid siis pärit olid. “Vikat” aga sümboliseeris rühma kõrget taset võrreldes teiste rühmadega, sest vikat niidab ju kõik jalust maha...”