2014. aasta tiitlile kandideeris 18 mullust keeletegu. Et peaauhinna ja rahvaauhinna pälvis sama tegu, juhtus kolmandat korda konkursi üheksa-aastase ajaloo vältel. Rahvaauhind selgitati avaliku hääletuse teel, mis kestis kuu aega. Peaauhinna valisid – nagu juba tavaks saanud – taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid.

Ministrid tõstsid kandidaatide seast esile ka Võru Instituudi korraldusel valminud „Eesti-võru sõnaraamatut“.

Rahvahääletusel osalejaid ligi neli tuhat

Rahvahääletusel osalejaid oli 3931 (eelmisel aastal 1766; 2007. aastal ehk esimesel korral, kui valiti keeletegu 2006, oli hääletajaid 143). Kokku anti tänavu 4849 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.
Rahvahääletuse võitnud „Keeleklikk“ sai 898 häält. Järgnesid rootsikeelne eesti keele grammatika „Estniska från grunden“ 877 häälega ning uus piiblitõlge tänapäevases eesti keeles 716 häälega.

Esikümnesse mahtusid veel: välismaal elavate eesti laste e-põhikooli „Üleilmakool“ loomine (285 häält); eesti keele - eesti viipekeele sõnastik (260 häält); pilteepose „Kalevipoeg - Kalõvipoig“ I osa väljaandmine (254 häält); üleriigiline gümnaasiumiõpilaste kõnevõistlus „Kuldsuud Põltsamaal“ 15! (223 häält); eesti-võru sõnaraamat (220 häält); Vikerraadio e-etteütlus (184 häält); raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid“ (171 häält).