Auvere jaam paikneb kokku 15 hektaril ehk paarikümnel jalgpalliväljakusuurusel alal. Kusjuures kui alguses oli plaanitud rajada kahe plokiga n-ö duubeljaam, tehti siiski vaid üks 305 MW võimsusega tsirkuleeriva keevkihi tüüpi katlaga jaam, mis kasutab kütusena 50–100% põlevkivi, aga võib kasutada 50% ulatuses ka hakkpuitu.

Auvere jaama on ehitatud alates aastast 2012. Elektrijaama korstna kõrgus on 200 meetrit, ehitusplatsil toimetas 750 tonnise tõstejõuga kraana. Jaam tarbib 300 tonni põlevkivi tunnis ehk aastas 760 000 tonni vähem kui varem.

Tõnu Aas kinnitab, et idee niisuguse elektrijaama rajamiseks pandi küpsema juba tosinkond aastat tagasi.

"Keevkiht-tehnoloogia on üksjagu efektiivne ja keskkonda hoidev, sest näiteks põlemistemperatuur on madalam (kuni 900 kraadi), heitmed on väiksemad, see võimaldab kasutada erinevaid kütuseid, sh ka biokütust," iseloomustab Aas Enefit-tehnoloogiat. "Algses idees oli oluline roll täita biokütustel, kasvõi arvestades 50% kohustust taastuvatest allikatest energia saamisel. Kogu projekti vältel oleme püüelnud tasakaalu otsimisele kolme asja vahel – hind, varustuskindlus ja keskkond. Ja tõepoolest, põlevkivienergeetika on muutunud puhtamaks."

Põlevkivielektrijaama investeeringu juures on oluline arvestada CO₂ heitmete hinda. Kunagi peljati, et hind võib tõusta isegi kuni 90 €/t tasemeni, tegelikult on see praegu hoopis tasemel 7,3 €/t.

"Auvere jaama emissioon on 700 000 tonni CO₂ aastas, mis tähendab viie miljoni euro suurust kokkuhoidu ainuüksi ühes aastas," märgib Tõnu Aas. "Toona olid ju päevakorral ka tuumajaamad ja Eestil oli tõsiselt plaanis osaleda Leedu uue tuumajaama projektis. Tänaseks pole projektist midagi välja tulnud."

Aas kinnitab, et uue jaama käikuandmine ei tähenda seda, et Eesti poleks huvitatud elektriühenduste ehitamisest, et luua tugevamat turgu.

Kogu projekti jaoks sai komistuskiviks elektrifilter, mis pidanuks tagama nõuetekohase heitmete koguse (mitte rohkem kui 10 mg/nm³). Seda tüüpi filtriga ei õnnestunudki nõutud taset saavutada ning kasutusele tuli võtta ka kottfilter, mis jätab heitmetesse vaid 2 mg/nm³ tolmuheitmed, neid eraldub tunnis 1 kg.

Jaama süda ehk katel paiskab õhku 18 000 tonni SO₂ jäätmeid varasemast vähem, mis teeb kokkuhoiuks 2,6 mln eurot aastas. Lämmastikuühendeid (NOx heitmeid) eritub ka umbes 16 000 tonni vähem, kokkuhoid on arvestuslikult 200 000 eurot aastas.

"Jaam on kütuste poolest multifunktsionaalne, saame kasutada n-ö neli ühes kütuseid. Ja väävliheitmeid on praktiliselt võimatu määrata, neid tekkib sedavõrd vähe. See on meie kõige suurem võit," kinnitab Aas ning lisab: "See jaam on alati turul."

Eesti Energia keskkonnapäeva konverents kuulub Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ametlikku ürituste kalendrisse ja on reaalajas jälgitav eesistumise ametliku kodulehe www.eu2017.ee ja Rahvusringhäälingu uudiste portaali www.err.ee kaudu. Osalejaid on üritusel üle 150.