Aasta põllumehed: poliitikud kaitsevad maaelu hääbumise eest vaid sõnades

Ülenurmel asuv Eesti Põllumajandusmuuseum tähistas läinud laupäeval oma 35. tegevusaastat mitmekesise peokavaga. Vestlusringis arutlenud aasta põllumehed nentisid, et tänavusele saagiaastale vajutas märja pitseri ilm.

Vestlusringis osalenud kuus aasta põllumehe tiitli saanud meest Raivo Musting (aasta põllumees 2001), Ermo Sepp (2007), Mart Timmi (2009), Avo Samarüütel (2011), Raivo Külasepp (2012) ja Romet Rässa (2015) tunnistasid põllumajanduse ja maaelu rasket olukorda. Poliitikud ja teisedki otsustajad kaitsevad maaelu hääbumise eest vaid sõnades, oma tegudega aitavad aga maa tühjenemisele vaid kaasa, leidsid teenekad põllumehed.

Ühe näitena, mis põllumeestele muret valmistab, nimetati saateautode nõuet suurele tehnikale tee peal liikudes. See nõue ei puuduta üksnes kombaine vaid ka muud kogukat tehnikat, millega on vaja ühelt põllult teisele sõita.

Selle aasta eripäraks pidasid põllumehed ilma, mis kevadel pakkus põuda ja suvel liigset vihma. Nii jäi viljasaak mullusega võrreldes palju kasinamaks.

„Meie talus jäi vilja- ja rapsisaak 45% eelmisest aastast väiksemaks ja kui tavaliselt on varajased külvid hea saagi alus, siis tänavu andsid need veel vähem saaki kui hilisemad,“ rääkis Jaagumäe talu peremees Mart Timmi Võrumaalt.

Põllumajandusmuuseum avas oma esimese püsinäituse ja tegi uksed külastajatele lahti 35 aasta eest. Lisaks sünnipäevaüritustele toimus laupäeval ka traditsiooniline lõikuspüha sügislaat, mis keskendus seekord leivatoodetele, kus olid kohal leivaküpsetajad Lätistki.