Aastaga kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat

2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat – mehed 223 190 ja naised 270 550 aastat. See on samaväärne 6389 inimese kaotusega, kui võtta arvesse, et samal aastal oli keskmine eeldatav eluiga veidi üle 77 aasta.

56 protsenti aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole ehk 51 protsenti. Naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu. Suremuskaotust väljendatakse enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist toimunud surma tõttu kaotatud eluaastatena. Tervisekaotus leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena.

Haigus- ja suremuskaotus hakkab meestel kiiresti kasvama 45. eluaastast ning kasv on eelkõige seotud suremusega. Ka naiste tervisekaotus intensiivistub 45. eluaastast, kuid tervisekaotusest suurema osa moodustab haiguskaotus.

Eesti keskmisest väiksem kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik.

Tervisekaotuse peamiste põhjuste hulka kuuluvad nii naistel kui meestel südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Need moodustavad üle 80 protsendi enneaegsete surmade põhjustest ja 40 protsenti haiguskoormusest.

Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25–35 eluaastat, moodustades meestel 41 protsenti ja naistel 14 protsenti vanuserühma tervisekaotusest.