Aed algab plaanist
Siivi Raju on pidanud loenguid ja viinud läbi praktilisi koolitusi. Märtsiski algab Tartu Kutsehariduskeskuse juures kursus "Aiakujundus ja aia rajamine". Kursus peaks kestma 40 tundi, kuid Siivi Raju kinnitusel läheb tegelikult alati rohkem aega, sest ta lisab loenguile ka aiakülastusi ja väikese praktikumi. "Ikka näpud mulda!" ütleb ta.
Mis alustajaid aiapidajaid kõige rohkem huvitab?
Nad ei oska kusagilt peale hakata. Praegu on palju uusasumeid ümber linna, kõik ei telli 100 000-kroonist projekti, paljud tahavad ise teha. Siis jääbki teadmisi puudu: millised taimed sobiksid, kust saab seemneid, mida nendega teha.
Kas aia plaan tuleb ka paberile joonistada?
Kindlasti. Sealjuures peab arvestama kõigi ja kõigega, kes aia või krundiga seotud on. Kõrvale ei tohi jätta naist, lapsi, koera, töömeest, külalisi. Autol olgu oma koht, kompostil kindel paik, kusagil puhkenurk, kui vaja.
Samas ei või ükski aiaosa jääda kasutamata. Sinna hakkab kohe kola kogunema.
Olen soovitanud: kui olete vana maja ostnud või hakkate omaenda aeda ümber tegema, alustage kõige rohkem räämas ja kõige kaugemast paigast. Olgu seda kas või mõni ruutmeeter aianurgas, kuhu on korjatud kila-kola, mida tegelikult ei ole vaja - vana ämber, katkine reha. Visake need ära.
Ja kui selle koha korda teete, pange sinna üks ilus taim kasvama. Siis aianurka kola enam ei kogune. Kuidas sa viid sinna vana kapi, kui seal õitseb elulõng!
Põhimõte on selles, et kui tagant juba korda teete, siis eest teete niikuinii. See on psühholoogia.
Millest üldse alustada?
Tuleb kindlaks teha, kuhu jäävad vaated. Näiteks kui silma riivab mõni vana kasvuhoone või laut, ei pea seda ju eluaeg vaatama. Kõrgpõõsastest haljastus ette ning siis näen hoopis ilusat põõsast - õitseb sirel või ebajasmiin.
Kui aga vaade on ilus, paistab näiteks mäeküngas, siis seda ei tohi taimedega varjata. See on nagu krundi pikendus.
Kindlasti on vaja aed ära tsoneerida, läbi mõelda, mida üldse vaja on. Kui krunt on suur ja tehakse golfiväljak, miks mitte. Aga perenaisele tuleb jätta ka köögiviljamaa - kui ta tahab kas või maitsetaimi kasvatada, et ei peaks näputäie supirohelise pärast poodi-turule jooksma.
Samuti peab midagi olema laste jaoks, algul võib-olla liivakast, hiljem palliplats.
Varju ja valguse kohad. Külmalohud, kuumad paigad, tuulised nurgad. On taimi, mis kiiresti kasvavad ja hakivad tuule ära, siis muutub aed kohe mõnusamaks. Ruttu edenevad kas või energiavõsa pajud, samas võib sinna istutada ka okaspuuvormid, mis kasvavad aeglasemalt, aga vahetavad hiljem võsa välja.
Tee tuleb teha sinna, kus käiakse, mitte sinna, kus plaadirida on ilus vaadata.
Kui paigutada grilliplats taha aianurka, võiks seal olla ka koht, kus vajalikke asju hoida. Siis pole iga soolatera või supilusika pärast vaja majja joosta.
Kõrgekasvulisi puid istutades tuleb silmas pidada, et puu kaugus majast peab olema tema kaks kõrgust. Muidu on juured keldris ja oksad katusel.
Aga nüüd on ju olemas igasuguseid madalaid vorme.
Kui aiaga pole aega 24 tundi mässata, tuleb kohe alguses teha nii, et endal on pärast lihtsam. Selleks ongi vaja teha eeltööd: õige muld, kohe õiged taimed õigesse kohta - mis varjus, mis päikese käes, mis kuivas, mis märjas.
Kas uusasumis on tähtis kindlaks teha, milline muld seal on?
Seda peab jälgima küll. Näiteks Lõuna-Eestis on palju savist maad. Kui muld lükatakse kokku ja drenaaži pole alla pandud, jääb sinna seisev vesi ning isegi muruvaibana kasvatatud muru ei jää pidama. Mingi muld tuleb ikka alla panna.
Uusasumis on veel kurb see, kui ehitajad teevad kõik buldooseriga maatasa, mõtlemata, kas saaks näiteks suure puu või kivi, maakeldri või koguni allika alles jätta. Tegelikult annaks see ju väärtust juurde, kui suudetaks need säilitada.
Kas tänapäeval tahetakse rohkem ilu- või tarbeaeda?
Tegelikult hakati juba eelmisel aastal suurt huvi tundma köögiviljade kasvatamise vastu. Seemneid osteti kohe palju rohkem kui varem, osaleti kursustel.
Ainult ilu ei toida, aiast peab ka mingit kasu saama! Kuna praegu on palju dekoratiivse välimusega köögivilju, võib nendest teha ilusa tuluaia. Kõigepealt naudid pilguga, siis sööd ära.
Aed muutub koos aednikuga
- Iga aed tuleb aia omaniku nägu. Neid näojooni saab vormida ja kujundada iseseisvalt, jänni jäädes leiab abi kirjandusest, teistelt aiapidajatelt ning spetsialistidelt.
- Kõigepealt tuleb igaühel iseendale selgitada, kellele ning milleks ta aeda peab, mida kasvatab. On vaja kindlaks teha oma võimalused ja vajadused. Tuleb üle vaadata, mis on aias olemas, mis jääb alles tulevikus.
- Aed muutub aasta-aastalt koos aia omanikega. Aed ei tohi olla sunnitöö ega väsitav ettevõtmine. Samas annavad õigesti rajatud aed ja hooldatud taimed tagasi palju enam, kui oskame loota.
Siivi Raju
Artikkel ilmus ajakirjas Targu talita.
