Aednikud loodavad tööpuudusest kasu lõigata
"Töö soovijaid oli seinast seina, nii noori kui vanu, nii arvutispetsialiste kui Räpina aianduskooli lõpetanud inimesi," rääkis ASi Sagro juhataja Kalle Reiter, lootes, et tänavu pole aednikel mingit muret ajutise tööjõu leidmisega hooajatöödele.
"Inimesed helistavad iga päev ja küsivad, millal võib põllule tulla," kinnitas kolleegi sõnu ka Kadarbiku talu omanik Ants Pak Harjumaalt.
Aiandusliidu tegevjuht Valdur Miller teadis, et praegu otsib agronoome AS Rõngu Aed, oma tegevust on laiendamas Tartumaal tegutsev kurgi-, maitserohelise- ja salatikasvataja AS Grüne Fee Eesti, nii et küllap on neilgi tööjõudu juurde vaja.
"Hädas on alati just need tootjad, kel on palju käsitsitööd teha - avamaa köögiviljakasvatajad, marja- ja õunakasvatajad, maasikakasvatajad. Neil on alati mure, et ei leia hooajal kuidagi tööjõudu, tee mis tahad!" räägib Miller, kelle sõnul loodavad nüüd kõik aednikud, et tänu tööpuudusele läheb neil tööjõuga lihtsamaks. Ka väikesed tootjad vajavad suvel paariks nädalaks töökäsi appi.
"Kes vähegi tööd otsib, neil tasuks uurida konkreetsetest firmadest või taludest," soovitas Miller.
Aednikud diplomit ei küsi
Sagro vajab hooajatöödele kümmekonda inimest. Avamaal on Sagrol köögivilja all 100 ha, kasvatatakse kapsast, peeti, kaalikat, porrualuku.
"Aprilli lõpupoole, kui kapsaistutus lahti läheb, vajame umbes kuuks ajaks tööle kümmekonda inimest," teatas Reiter, kelle sõnul on üllatav, et nii Räpina aianduskool kui Pärnu kutsehariduskeskus pakuvad neile tänavu rohkem praktikante, sest majanduslangusega ei saa õpilasi enam ka nii palju välismaale praktikale saata.
Kapsa- ja porruistutus käib masinatega, aga masinatele on ka inimesi vaja. Suveks on Reiter tellinud õpilasmaleva rohimistöödele, aga sügisel vajab ta koristustöödele jälle 10-15 inimest.
Ka Kadarbiku talu omanik ning üks suurimaid kapsa- ja porgandikasvatajaid Ants Pak ütles, et kapsaistutamisele, -rohimisele ja -koristamisele vajatakse 35-40 inimest. Osa inimesi võetakse tööle juba aprilli teisel poolel, tööd jätkub kuuks või poolteiseks.
"Meie haridust ei küsi, vaatame, kuidas inimene tööd teha jõuab," selgitas ta. Töökuulutust ta välja ei pane, sest juba aastaid veab Kadarbiku talu buss töölisi kohale Keilast. Põllutööle tullakse tema juurde ka Turbast, Riisiperest, Kloogalt.
OÜ Riitsinuse tegevjuht Risto Villers Harjumaalt aga teatas, et nemad vajavad hooajatöödele umbes kümmet inimest alles sügisesel koristusperioodil. Riitsinus kasvatab kartulit ja köögivilja 453 ha-l ja palgatöötajaid on neil 49.
"Kuna meil on üsna suured tootmismahud, siis enamiku töö teevad ära masinad ning ettevõtte palgal olevad inimesed," lisas Villers, kinnitades, et praegu neil töökätest puudust ei ole.
Jaagumäe talu tegevjuht Tarmo Timmi Võrumaalt Navi külast rääkis, et kevadel võtaksid nad küll appi mõned tugevamad inimesed. Talu kasvatab kapsast 35 ha-l, kartulit 80 ha-l, lisaks porgandit, peeti, porrut.
"Küll me need tööinimesed Võrumaalt leiame. Rohkem on meil tööjõudu vaja siiski sügisel, kui on kapsavõtt," ütles Timmi ja lisas: "Inimesed helistavad iga päev ja on valmis ükskõik missugust talutööd tegema."
Maasikakasvatajatel uus lootus
Maaülikoolis valminud uuringu kohaselt tahavad paljud marjakasvatajad oma tootmist lõpetada, sest viimastel aastatel pole olnud marjakorjajaid kusagilt võtta.
"Siiani oli töökätest puudus, aga nüüd, kus meil on 100 000 töötut, arvan, et suudame marjakorjajaid leida," rääkis aiandusfoorumil uuringut tutvustanud maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik.
Alates juuni lõpust vajavad nii väiketalud kui ka suuremad firmad maasikakorjajaid paarist inimesest paarikümneni. Nii vajavad näiteks Põlvamaa marjakasvatajad, kus 3-4 inimest tegeleb alaliselt talus marjakasvatusega, maasika, astelpaju jt marjade korjamisel tallu juurde 7-8 inimest. Tartumaal on vaja hooajal ühte marjakasvatustallu või -ettevõttesse appi keskmiselt 13, Võrumaal 5 ja Valgamaal 11 inimest.
"Minul on 7-8 ha maasikaistandust, ja kui maasikas valmis saab, on töökätest alati puudus olnud," rääkis Joosepi talu peremees Hillar Lillo Põlvamaalt Ahjalt. Lillo kinnitas, et juuni lõpus-juuli alguses võtab tema oma aiandisse 10-15 maasikakorjajat. "Olen raadio kaudu kuulutanud, kui abi vajan," ütles Lillo.
Sügisel tuleb õunte ja ploomide korjamine suuraedadest.
ASi Rõngu Aed juhataja Toivo Rüütmann rääkis, et olenevalt saagist võib nende firma sügisel vajada isegi 50-60 inimest õunu korjama. Kevadel võtavad nad aga kohalikke inimesi appi. "Viis-kuus inimest saab kevadel ikka tööd," ütles Rüütmann.
Ka Seedri puukooli peremehe Elmar Zimmeri sõnul on nende puukoolis kevadest sügiseni viis kuni seitse inimest alati tööle võetud.
Seni on marjakasvatajatel puudunud ülevaade võimalikust tööjõust, see on takistanud saagikoristust ja selle planeerimist.
Nüüd on marjakasvatajate jaoks loodud Internetis andmebaas, kust huvilised võivad leida infot marjasortide ja koguste kohta ning vajadusel küsida ajutist tööd aadressil www.marjatootjad.ee.
Raha kätte ja kapsas kaasa
Pole saladus, et aiandusfirmad maksavad musta käsitsitöö eest nappi raha. Tunnitasu kõigub mõnekümnest kroonist poole-
sajani.
"Meie maksame ikka rahas, aga eks kapsakoristusel võtavad nad mõne kapsapea ka kaasa," naeris Ants Pak. Kalle Reiter selgitas, et Sagros sõltub tasu nii tunnihindest kui toodangukilodest või tükitööst. Nii et kiirem ja tublim töötaja teenib ikkagi rohkem kui aeglasem.
Oma palka ei taha hea meelega avalikustada ükski aednikust tööandja.
Kõik kinnitavad kui ühest suust, et maksavad enam-vähem mõistlikult, sest muidu ei tuleks ju põllule keegi.