Peamiselt soovitakse muudatusega ohjeldada talvel jäält püüdvaid ahvenapüüdjaid, kes püüavad suures koguses ning hiljem püütu raha eest realiseerivad.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on ahvenakvoot piisav, et kalastajale jätkuks nii endale kui pidulaua katteks. "Seega ei riku piirang harrastuskalastajate õigusi ega võta neilt ära õigusi kalapüügiga endisel viisil tegeleda,“ ütles Kiisler ning lisas, et musta kalaturu ohjeldamiseks on päevakogus olnud jutuks varemgi ning nüüd oli tagumine aeg otsus ära teha.

Võib kalastajas pettumust valmistada

Lõuna-Eesti kalastajate klubi juht Lea Saar arvab, et piirang on kahe otsaga asi. Ühelt poolt on ta nõus, et tuleb ohjata neid harrastajaid, kes tegelevad sisuliselt kutselise tegevusega ning kalade müügist makse maksmata elatist teenivad.

"Kuid need, kes satuvad talve jooksul üks-kaks korda Peipsi peale ning neil juhtub olema hea võtt, neil on küll kahju poole pealt lõpetada, sest 15 kilo saab ruttu täis," räägib Saar piirangu teisest küljest. "Kes on pettur, püüab ikkagi sellest mööda hiilida, aga kes on aus, läheb ühe korra ja neis tekitab see nördimust."

Uuringu põhjal püüavad harrastuskalastajad aastas merest ja Peipsi järvelt üle 800 tonni ahvenat. Kogus on suure tõenäosusega tegelikkuses suurem, sest aktiivseid harrastuskalastajaid on üle 60 000.

Päevane püügipiirang aitab keskkonnaministeeriumi hinnangul säilitada ahvenavarude head seisundit. Piirangut on kavas järjepidevalt kehtestada kolm aastat, et siis selgitada, kas see on olnud piisavalt tõhus.