Ainult gaasist ei aita – alternatiivseid kütuseliike peab olema mitmeid

Transpordifirma esimene ja kõige käegakatsutavam võimalus kulusid vähendada on otsida soodsamaid lahendusi alternatiivsete ja vähem heitmeid eritavate kütuste seast.

Scania Baltimaade säästvate transpordilahenduste juht Kaur Sarv ütleb, et ennekõike tuleb keskkonnahoiust lähtuvalt tegeleda kesklinnast kaugemal liikuva transpordiga, sest suurem osa CO2 heitmetest tekib just väljaspool kesklinna.

„Erinevaid alternatiivkütuste lahendusi, et vähendada CO2 heitmeid, peab veokitele ja bussidele olema lähemaks kümnekonnaks aastaks mitmeid. Nende seas peab olema nii elekter kui biometaan jt, kusjuures maakondlikus transpordis on sellel eriti potentsiaali,” räägib Kaur Sarv. „Kaugvedude puhul tasub kasutada LNG-sõidukeid.”

Scanial on Eestis veofirmades katsetamisel üks CNG-kütusel töötav sadulveok, Ragn-Sells sai hiljuti kätte esimese CNG-prügiveoki, Tallinnas ja Tartus sõidavad gaasibussid juba mitu aastat.

„Gaasisõidukiga sõitmisel on juhi jaoks töökeskkond vaiksem ja vibratsioonivabam,” kinnitab Sarv. „Võimsuses märkimisväärset vahet pole.”

Tema sõnul sobivad gaasimootoriga veokid Baltimaade piires tehtavate vedude puhul, samuti on hea, kui CNG-ga töötavad näiteks prügiveokid või kommunaalmasinad, et linnakeskkonda vaiksemaks muuta, samuti on mõistlik maakondlikel liinidel kasutada gaasibusse.

Praegu on ilma CNG-tanklata Baltimaade seas veel Läti, aga ka seal on Lõuna-Lätis rajamisel esimene sellist tüüpi tankla. Lätlased ehitavad ka bioetanoolitehast. Bioetanool mootorikütusena annab põhimõtteliselt samasuguse efekti süsinikuheitmete vähendamises kui biometaani kasutamine.

Stockholm vabanes hiljuti viimasest diiselmootoriga linnaliinibussist, kuigi projekti alustades loodeti, et selleni jõutakse ehk alles 2025. aastal.

Leedus katsetatakse kütuselahendust, kus CNG hulgas moodustab 10% kogumahust vesinik. Vesiniku segamist maagaasiga või selle transportimist maagaasivõrgu kaudu arutatakse ja uuritakse aga mitmel pool.

„Me küll õhutame Eesti ettevõtteid alternatiivseid lahendusi kasutama, aga ega alati ei jää asi ainult tahtmise või huvi, vaid pigem võimaluste taha,” märgib Sarv. „Kuna juhi palk ja kütuse hind moodustavad umbes 70% transpordifirma veokulust, siis kokkuhoidu saab saavutada peaasjalikult ikka vaid kütuse osas.”